Töö tulevik – kuhu me teel oleme?

Kas olete tulevaseks tööks valmis? Sest see on siin ja see ei sega. Kuna tehnoloogilised arengud on kesksel kohal, kogeme peagi sama olulist nihet kui eelnevate põlvkondade põllumajanduse ja tootmise mehhaniseerimine.

See on põnev aeg, täis võimalusi ja võimalusi, aga ka väljakutseid ja ebakindlust. Seda tööarengut põhjustavad kolm peamist tegurit.

Esiteks seisavad organisatsioonid silmitsi kasvava survega jääda konkurentsivõimeliseks, paindlikuks ja kliendikeskseks, mis viib selliste ärimudelite esilekerkimiseni nagu lahja mudel.

Teiseks on tehnoloogilised läbimurded, nagu mobiiltehnoloogiad ja tehisintellekt, võimaldanud suuremat paindlikkust töö tegemise koha ja aja osas, mis toob kaasa uute tööülesannete ja mõne ametikoha automatiseerimise.

Lõpuks on COVID-19 pandeemia toiminud muutuste katalüsaatorina, kiirendades kaugtöö ja digitehnoloogia kasutuselevõttu, rõhutades kohanemisvõime ja vastupidavuse tähtsust ootamatute väljakutsetega silmitsi seistes. Ettevõtted peavad kohandama oma tööjõustrateegiaid ning investeerima ümber- ja täiendusprogrammidesse, et tagada nende töötajate asjakohasus.

Nii et pange kinni ja uurime, mis meid ees ootab. Sest üks on kindel: peaaegu kõik töökohad muutuvad ja organisatsioonid peavad olema valmis väljakutsetele otsekohe vastu astuma.

Automatiseerimine, AI ja ML kui tööruumi revolutsiooni käivitajad

Töökohal on alates tööstusrevolutsioonist tehtud pidevaid tehnoloogilisi edusamme. Automatiseerimise ja tehisintellekti tehnoloogiate arengutempo ja nende võimalik mõju töömaailmale on aga enneolematu.

Üks olulisemaid mõjusid automaatika ja tehisintellekt on rutiinsete ja korduvate ülesannete automatiseerimine. See võib hõlmata kõike alates andmete sisestamisest kuni tootmisprotsessideni. Nende ülesannete automatiseerimisega saavad ettevõtted vabastada oma inimtööjõudu, et keskenduda kõrgema taseme ülesannetele, nagu probleemide lahendamine ja loovtöö. See omakorda võib kaasa tuua tootlikkuse kasvu, parema otsustusvõime ja ressursside tõhusama kasutamise.  

Formstacki järgi, 76% ettevõtetest juba kasutab oma igapäevaste töövoogude standardiseerimiseks või automatiseerimiseks mõnda automatiseerimisviisi, mis näitab olulist suundumust tegevuse tõhususe optimeerimise suunas.

58% ettevõtetest on andmete aruandluse ja planeerimise eesmärgil kasutusele võtnud automatiseerimise, samas kui 36% ettevõtetest on teinud sama reguleerimise või vastavuse tagamiseks. AI-toega andmehõivetööriistad nagu Nanonetid muutuvad tulevase tööruumi põhinõueteks.

Tänasel ühendatud seadmete ja asjade Interneti-põhise tuleviku ajastul kogutakse ja kogutakse jätkuvalt tohutul hulgal andmeid. Selle andmerikka keskkonna haldamiseks on ettevõtted juba kohandanud oma töövooge, sealhulgas erinevaid tehnoloogiaid.

IT-osakonnad kasutavad juba selliseid AI-tööriistu nagu Nanonetid andmete teisendamiseks teabeks ja teadmisteks tõhusate otsuste tegemiseks. Seda töövoogu nimetatakse nüüd "andmepõhiseks" ja seda võimaldavad AI ja ML tööriistad. Kuigi inimlik otsustusvõime jääb keskseks töötlejaks, on kokkuvõtlikud andmed kujunenud otsuste tegemisel uueks sisendiks.

Statistica andmetel, 35% turundusspetsialistidest usub, et automatiseerimine parandab otsustusprotsessi.

Automatiseerimise ja tehisintellekti mõju ei piirdu tehase töötajate ja ametnikega, vaid laieneb erinevatele ametitele, sealhulgas maastikuaednikele, hambalaboritehnikutele, moedisaineritele, kindlustuse müügiesindajatele ja isegi tegevjuhtidele. Praegu, vähem kui 5 protsenti ametitest saab praegu demonstreeritud tehnoloogia abil täielikult automatiseerida, kuid umbes 60 protsendil kõigist ametitest on see vähemalt 30 protsenti tegevustest mis on tehniliselt automatiseeritavad. Masinate arenedes arendatakse välja keerukamaid automatiseerimisvõimalusi ja nende kasutuselevõtt hoogustub. Kuigi tehnoloogiaga töötavad kõrgelt kvalifitseeritud töötajad saavad kasu, võivad madala kvalifikatsiooniga töötajad kogeda palgasurvet, välja arvatud juhul, kui nõudlus nende ameti järele kasvab rohkem kui tööjõu pakkumise suurenemine.

Inimlikud oskused, mis muutuvad väärtuslikuks

On muret, et automatiseerimise ja tehisintellekti rakendamine suurendab töötajate oskuste vahelist lõhet. Kuna ettevõtted liiguvad rohkem automatiseerimise ja tehisintellekti poole, peavad töötajatel olema erinevad oskused, et töökohal püsida asjakohasena. See tähendab, et ettevõtted peavad investeerima ümber- ja täiendusprogrammidesse, et tagada nende töötajate kohanemine nende muutustega.

Töö muutudes muutuvad oluliseks tehnilised oskused peale IT ja inseneriteaduse. Andmepädevus on oluline, kuna kogu tehnoloogia tugineb andmetele. Ärikontekstis tähendab see arusaamist, kuidas andmeid kasutada väärtuse loomiseks, arusaamade edastamiseks ja vajaduse korral nende kahtluse alla seadmiseks.

Kuid ainult tehnilistest oskustest ei piisa. Suhtlemis-, inimestevahelise suhtluse, kriitilise mõtlemise, probleemide lahendamise ja loovuse oskused on samuti üliolulised. Suhtlemisoskused võimaldavad meil ideid väljendada ja läbi rääkida, samas kui inimestevahelised oskused soodustavad koostööd empaatia ja emotsionaalse intelligentsuse kaudu. Kriitiline mõtlemine võimaldab probleeme loogiliselt hinnata, samas kui probleemide lahendamine nõuab loovust ja uuendusmeelsust. Loovus on ainulaadselt inimlik, kuna see nõuab väljaspool kasti mõtlemist ja uute ideede genereerimist, mida tehisintellekt üksi ei suuda.

Head sotsiaalsed oskused on alati olnud ja jäävad ka edaspidi oluliseks meeskonnatööks ja koostööks, suhete arendamiseks ja võrgustike loomiseks ning õppimiseks ja kasvamiseks. Tehnoloogia areng on hõlbustanud töötajatevahelist suhtlust ja koostööd. Meeskonnaliikmed saavad reaalajas projektide kallal koostööd teha videokonverentside, kiirsõnumite ja virtuaalsete tahvlite kaudu, olenemata nende füüsilisest asukohast. Sotsiaalmeedia platvormid on samuti hõlbustanud töötajatel professionaalsete võrgustike loomist ja ühenduse loomist teiste oma tööstusharudega. Usaldus ulatub aga tehnoloogiast kaugemale. Selle asemel, et inimesi üksteisest isoleerida, levib arvamus, et tehnoloogiat tuleks kasutada koostöö hõlbustamiseks ja tootlikkuse parandamiseks, edendades paremat suhtlust ja üksteisemõistmist üksikisikute ja meeskondade vahel.

Tulevane psühholoogiline leping töötajate ja tööandjate vahel põhineb ideel, et töökoha kindlus ei ole enam iseenesestmõistetav. Teadmised ja tehnilised oskused, mille töötajad endaga töökohale kaasa toovad, peavad olema teisaldatavad ja uue töökoha vastuvõtmisel mitte kaduma.

Ettevõtted peavad investeerima oma töötajate ümber- ja täiendusprogrammidesse. See tähendab oskuste väljaõpet, mida on vaja maailmas, kus on rohkem automatiseerimist ja tehisintellekti. Ettevõtted, kes investeerivad sel viisil oma töötajatesse, säilitavad suurema tõenäosusega oma tööjõu ja jäävad konkurentsivõimeliseks ka järgmistel aastatel.

Olemasolevate rollide uuesti leiutamine ja tehnoloogia abil loodud uued töökohad

Vastupidiselt kartusele, et automatiseerimine hävitab töökohti, loovad automatiseerimine ja tehisintellekt tegelikult uusi töökohti, mis varem polnud võimalikud. Kuna ettevõtted jätkavad rutiinsete ülesannete automatiseerimist, tekivad uued töörollid, mis nõuavad juhtimise ja hooldamise oskusi. automatiseerimissüsteemid. Need töökohad nõuavad muu hulgas programmeerimise, andmeanalüüsi ja masinõppe oskusi.

Accenture'i globaalne uuring Üle 1,000 suure ettevõtte, kes kasutavad või testivad tehisintellekti ja masinõppe süsteeme, on tuvastanud kolme uue, ainulaadselt inimliku töö kategooria tekkimise – koolitajad, selgitajad ja ülalpidajad. Need rollid täiendavad kognitiivse tehnoloogia ülesandeid ja tagavad, et masinate töö on tõhus, vastutustundlik, õiglane, läbipaistev ja auditeeritav.

. Maailma Majandusfoorumi tuleviku töökohtade aruanne ennustab, et aastaks 2025 asendatakse 85 miljonit töökohta tehisintellektiga masinatega, mis võib mõnele muret tekitada. Aruandes tuuakse aga esile ka 97 miljoni uue töökoha loomine tehisintellekti tõttu samaks aastaks, mille tulemuseks on kokkuvõttes positiivne bilanss.

Paljusid traditsioonilisi töökohti on tehnoloogia juba muutnud, luues uusi võimalusi õigete oskustega töötajatele. Näiteks on e-kaubanduse kasutuselevõtuga muutunud müüja roll. Müügimeestelt nõutakse nüüd digitaalse turunduse oskusi, et aidata neil tooteid veebis reklaamida ja sotsiaalmeedia platvormide kaudu klientidega suhelda. Samamoodi on vestlusrobotite ja muude tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate kasutuselevõtuga muutunud ka klienditeenindaja roll. Klienditeenindajatel peavad nüüd olema tehnilised oskused, et neid tööriistu tõhusalt kasutada, et pakkuda klientidele õigeaegset ja tõhusat tuge.

Teine valdkond, kus tehnoloogia on olemasolevaid rolle muutnud, on rahandus. Plokiahela tehnoloogia kasutuselevõtuga on muutunud näiteks finantsanalüütiku või audiitori rollid. Plokiahela tehnoloogia võimaldab salvestada ja jagada finantsandmeid detsentraliseeritult ja turvalisel viisil, muutes finantsspetsialistidel andmetele juurdepääsu ja nende analüüsimise lihtsamaks. Finantsspetsialistidel peab olema arusaam plokiahela tehnoloogiast ja muudest arenevatest tehnoloogiatest, et jääda selles valdkonnas asjakohaseks.

Kognitiivsed töötajad peaksid olema funktsionaalselt ja kognitiivselt sujuvamad ning töötama mitmesuguste ülesannete ja olukordadega. Tehnoloogiliste tööriistade, automatiseerimise ja tehisintellekti kasv on toonud kaasa suurenenud nõudluse, et töötajad arendaksid pidevalt oma oskusi, et olla kursis tehnoloogiliste edusammudega ja olla kursis äristrateegiaga. Nad peavad suutma mõelda erinevatel viisidel, näiteks läbi kaleidoskoobi mõtlemise, mis hõlmab alternatiivsete nurkade ja perspektiivide nägemist ning uute mõtlemismustrite loomist, mis innovatsiooni juhivad.

Lisaks olemasolevate rollide ümberkujundamisele on tehnoloogia loonud ka uusi töövõimalusi. Arenevad tehnoloogiad, nagu tehisintellekt, robootika, ja asjade internet (IoT) on loonud uusi töökohti, mida veel paar aastat tagasi polnud. Näiteks andmeteadlase roll on suhteliselt uus töö, mis on tekkinud seoses andmeanalüüsi kasvava tähtsusega äriotsuste tegemisel. Andmeteadlastel peavad olema kõrgetasemelised analüütilised oskused ja arusaam masinõppe algoritmidest, et analüüsida ja tõlgendada suuri andmemahtusid.

Teine valdkond, kus on tekkinud uued töövõimalused, on küberturvalisus. Seoses kasvava küberrünnakute ohuga otsivad organisatsioonid nüüd inimesi, kes aitaksid neil oma süsteeme ja võrke kaitsta. Sellised rollid nagu küberjulgeolekuanalüütiku või läbitungimise testija on kujunenud digitaalajastul kriitilisteks rollideks. Nendel spetsialistidel peab olema sügav arusaam erinevatest küberjulgeoleku ohtudest ja haavatavustest ning nad peavad suutma välja töötada ja rakendada tõhusaid turvameetmeid nende eest kaitsmiseks.

Paindlik töökorraldus

Tööjõuga liitudes toovad nooremad põlvkonnad kaasa uusi väärtusi ja ootusi, mis kujundavad ümber töökoha kultuure. Need väärtused seavad esikohale töökorralduse paindlikkuse. Samal ajal toovad tehnoloogilised edusammud kaasa uusi töötajate kogemusi, olgu selleks kaugtöö, paindlik töö või digitaalne ühenduvus. Need muudatused on toonud kaasa uued suundumused äritegevuses, mis on hakanud jõudu koguma. Siiski jääb ebaselgeks, millised neist suundumustest jätkavad kasvamist ja millised jäävad kõrvale, kui ettevõtted liiguvad ebakindlusest ja säilitavad oma konkurentsieelise.

Uuringud ja andmed näitavad, et kaug-, kodu- ja hübriidtöömudelid on jätkuvalt levinud. Vastavalt Ipsos ja McKinsey2022. aastal oli 58% ameeriklastest võimalus töötada kodus vähemalt kord nädalas ja 38% ei pidanud regulaarselt kontoris töötama. Kuna hübriidtöö muutub lauatöötajate jaoks püsivaks funktsiooniks, püüavad ettevõtted pakkuda eesliinitöötajatele õiglast paindlikkust sellistes valdkondades nagu tootmine ja tervishoid. Vastavalt Gartner Frontline Worker Experience Reinvented Uuring 2022. aastal läbi viidud uuringu kohaselt on 58% eesliinitöötajaid palkavatest organisatsioonidest viimase aasta jooksul investeerinud oma töötajate kogemuste parandamisse. Kuigi selle nihke täielik mõju on endiselt ebaselge, viitavad esialgsed märgid sellele, et see muutus suurendab töötajate rahulolu tööga ja suurendab tootlikkust.

Tehnoloogia on kasutusele võtnud ka iseseisva töö mõiste. MGI uuringud on näidanud, et 20–30% USA ja EL-i tööealisest elanikkonnast teeb iseseisvat tööd, kusjuures veidi üle poole täiendab traditsioonilisi töökohti, samas kui 70% valib seda tüüpi tööd. 30% aga kasutab iseseisvat tööd vajadusest, kuna ei leia oma vajadustele vastavat traditsioonilist tööd ning see trend tõenäoliselt kiireneb tulevikus. Kui ainult 15% iseseisvast tööst tehakse digitaalsetel platvormidel, nagu Uber ja Etsy, siis see arv kasvab kiiresti tänu selle tõhususele ja tehnoloogia kasutusmugavusele.

Arvatakse, et töökohad võivad hõlmata ka neljapäevaseid töönädalaid. A uuring näitas, et 86% katses osalenud Ühendkuningriigi ettevõtetest kaalub tõenäoliselt alalist neljapäevase nädala poliitikat. Pärast edukaid katseid sellistes riikides nagu Inglismaa, Belgia, Rootsi ja Island, peaksid sellised riigid nagu USA, Šotimaa, Iirimaa, Kanada ja Uus-Meremaa alustama oma paindliku tööaja projekte.

Virtuaalreaalsuse, liitreaalsuse ja segareaalsuse mõjud töökohale

Virtuaalreaalsus (VR), liitreaalsus (AR) ja segareaalsus (MR) – koondnimetusega XR – on tänapäevasel töökohal üha populaarsemaks muutumas. Gartner aruanded et 40% väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest hindab juba oma tegevuse jaoks AR/VR-i. Eeldati, et see suundumus jätkub – 70. aastaks võtab AR/VR kasutusele kuni 2022% ettevõtetest.

Üheks suurimaks tõukejõuks XR-i kasutuselevõtul töökohal on olnud COVID-19 pandeemia ja sellega seotud kaugtöö. Ettevõtted pidid kiiresti leidma uued viisid asjade tegemiseks ja uute oludega kohanemiseks. Nende muudatuste eelised ilmnesid peagi, suurendades nende tööjõu tõhusust, täpsust ja tootlikkust. Isegi pärast pandeemia lõppu jätkavad paljud ettevõtted tõenäoliselt XR-i kasutamist, kuna eelised on muutunud ambitsioonikatelt olulisteks.

Üks XR-i peamisi eeliseid on selle võime võimaldada digitaalse teabe kaasamist füüsilisse maailma, võimaldades inimestel seda näha, kuulda, puudutada ja sellega suhelda. Tehisintellektiga kombineerituna võib XR laiendada inimese meeli ja seda, kuidas me füüsilist keskkonda tajume. See mitte ainult ei paranda töötajate kogemusi, vaid annab neile ka võimaluse pakkuda klientidele paremaid kogemusi.

XR-i eelised on eriti ilmne kolmes võtmevaldkonnas: koolitus, töövood ja töötajate kaasamine. Ettevõtetel on teatatud 46% lüheneb ülesannete täitmiseks kuluv aeg ja keskmine tootlikkuse paranemine AR kasutamisel. Kuna organisatsioonid jätkavad oma töötajatele turvalise ja tõhusa töökeskkonna pakkumise strateegiate ümberkujundamist, muutub XR kiiresti missioonikriitiliseks tööriistaks.

Koolituse osas võib XR pakkuda töötajatele kaasahaaravat ja praktilist kogemust, mis simuleerib reaalseid stsenaariume. See võib olla eriti kasulik sellistes tööstusharudes nagu tervishoid, kus on oluline, et töötajad saaksid oma oskusi riskivabalt praktiseerida. Samamoodi saavad töötajad tootmises kasutada XR-i keerukate montaažiprotseduuride harjutamiseks enne nende reaalses maailmas rakendamist.

XR võib aidata ka töövooge sujuvamaks muuta, pakkudes töötajatele juurdepääsu reaalajas andmetele ja ülevaatele. Näiteks saavad laotöötajad kasutada AR-i toodete ja saadetiste kiireks ja hõlpsaks asukoha leidmiseks, samas kui tehnikud saavad remonti tehes kasutada MR-i, et pääseda juurde käsiraamatutele ja skeemidele.

Lõpuks saab XR parandada töötajate kaasamist, pakkudes neile sisukamaid ja rahuldustpakkuvamaid kogemusi. 2021. aasta suur tagasiastumine, mis nägi 4 miljonit töötajat lahkub töölt, oli suuresti tingitud sidemete puudumisest ja töötajate kehvast töökogemusest. Selle probleemi lahendamiseks leiavad ettevõtted loomingulisi viise töötajate kogemuste suurendamiseks. Digitaalsed tööriistad, mis hõlbustavad meeskonnaühendust kaugseadetes, muutuvad üha populaarsemaks, parandades töötajate vaimset tervist ja edendades ühtsemat meeskonda. XR-i kasutamine töötajate kaasamise parandamiseks võib suurendada tööga rahulolu ja tööl püsimise määra, mis on eriti oluline suure voolavusega tööstusharudes.

Järeldus: vajadus kohanemisvõimelise tööjõu järele

Töö tulevik areneb kiiresti koos suurte tööjõu üleminekute, tehnoloogia kiirenemise ja oskuste lõhe suurenemisega. Pandeemia on kiirendanud muutusi töökohtadel, avades uksed uuele võimalikule töömudelile. Pandeemiajärgses tulevikus ei peeta traditsioonilist jäigal hierarhial ja kontrollil põhinevat juhtimissüsteemi enam piisavaks. Selle asemel on tekkimas kohanemisvõimelisem ja tundlikum mudel, mis keskendub neljale peamisele suundumusele: suurem ühenduvus, suurem automatiseerimine, väiksemad tehingukulud ja muutuv demograafia.

Tulevane töökoht on paindlik ja vastutulelik, üles ehitatud kõrgemale sidemetasemele ning väärtustab töötajate kogemusi. Selles uues mudelis teevad organisatsioonid koostööd oma inimestega, et luua isikupärastatud, autentseid ja motiveerivaid kogemusi, mis tugevdavad üksikisiku, meeskonna ja ettevõtte tulemuslikkust. Edaspidi liikudes on oluline, et tööandjad arvestaksid nende muutustega ja kohaneksid töö muutuva iseloomuga, seades esikohale töötajate kogemused ning luues võimalusi oskuste arendamiseks ja kasvuks. Õige lähenemisviisiga saame luua tuleviku töö, mis pole mitte ainult produktiivne ja tõhus, vaid ka rahuldust pakkuv ja rahuldust pakkuv kõigile asjaosalistele.

• SEO-põhise sisu ja PR-levi. Võimenduge juba täna.
• Platoblockchain. Web3 metaversiooni intelligentsus. Täiustatud teadmised. Juurdepääs siia.
• Allikas: https://nanonets.com/blog/the-future-of-work/