Eurooplased rajasid koridori NATO vägede itta tormamiseks

Eurooplased rajasid koridori NATO vägede itta tormamiseks

Allikasõlm: 3091984

PARIIIS – Saksamaa, Holland ja Poola plaanivad arendada sõjalist koridori, mis hõlbustaks vägede ja varustuse liikumist Euroopa Põhjamere sadamate ja NATO idatiiva vahel ajal, mil vaen Venemaaga kasvab.

Riigid kirjutasid 30. jaanuaril alla kavatsuste deklaratsioonile koridori arendamiseks, millega kavatsetakse tegeleda infrastruktuuri tõkestuskohtadega, nagu madalad sillad, ja vähendada bürokraatiat laskemoona ja muude ohtlike kaupade piiriülese transpordi lubade osas, teatas Hollandi ministeerium. Kaitseminister ütles avalduses. Samuti uurivad nad, kuidas saab sõjaväe raudteetransporti tavapärase tsiviilliikluse ees eelistada.

Venemaa invasioon Ukrainasse kaks aastat tagasi pani Euroopa riigid mõistma, et nad peavad olema valmis oma sõjaväe üle kontinendi viimiseks, mis varem polnud päevakorral kõrgel kohal, ütles Hollandi kaitseminister Kajsa Ollongren Brüsselis toimunud sõjaväelise liikuvuse sümpoosionil. 30. jaanuar. Ta ütles, et Holland peab sõjalise transiidiriigina suutma varustust kiiresti oma sadamatest sisemaale viia.

"See puudutab rasket materjali, mis peab sildadel ja teedel läbima, kuid see puudutab ka bürokraatiat, samuti bürokraatiat," ütles Ollongren. "Ühte me teame kindlalt: kui kriis tuleb, ei jää meil aega paberimajandust teha, paberimajandus peab olema valmis."

Kolm valitsust uurivad, kuidas ühtlustada sõjaväetranspordi tingimusi, sealhulgas eelisõigust sõjaväerongidele, vähem reegleid sõjaväekolonnidele ja piiriületustele, samuti puhke- ja tankimispeatusi. Holland koordineerib sõjalise mobiilsuse projekt ELi alalise struktureeritud koostöö ehk PESCO.

Saksamaa tugines külma sõja ajal rinderiigina sõjalisele mobiilsusele ja kuna piirid on nihkunud itta, peab Berliin liitlastele sama pakkuma, ütles Saksamaa kaitseminister Siemtje Möller Brüsselis. Ta ütles, et Euroopa peab Venemaale demonstreerima oma võimet töödelda sõjaväelasi ja kaupu oma sadamate, teede ja raudtee kaudu.

NATO kaitsepoliitika ja võimete direktoraadi juht Sarah Tarry ütles, et Euroopa riigid on pärast külma sõja lõppu aastakümneid kestnud alainvesteeringutele järele jõudmas. Ta ütles, et Saksamaa, Poola ja Hollandi vaheline leping "on absoluutselt suurepärane mudel ja me peame väljakutsetega tegelemiseks rohkem selliseid asju tegema."

Euroopa kolm suurimat sadamat on Rotterdam Hollandis, Antwerpen Belgias ja Hamburg Saksamaal, mis on sisemaa sihtkohtadega ühendatud veeteede ning ulatusliku teede ja raudteede võrgu kaudu.

"Meil on väed, mis paiknevad Euroopas, kuid siis on valdav enamus meie vägedest endiselt USA-s," ütles Euroopa kaitseminister Rachel Ellehuus mobiilsusfoorumil. "Nii et me tugineksime sellele läbilaskevõimele üle Atlandi ja see võime olla Euroopas kiiresti vastu võetud.

Euroopa on toetanud Ukrainat sõjalise abiga tema kaitsel Venemaa vastu ning Venemaa agressioonile reageerides on kaitseeelarved kogu EL-is kasvanud. Endine Venemaa president Dmitri Medvedev, praegune Vene Föderatsiooni Julgeolekunõukogu aseesimees, nimetas novembris Poolat "ohtlikuks vaenlaseks".

NATO teatas eelmisel nädalal plaanidest läbi viia Kindel kaitsja, suurim õppus Euroopas pärast külma sõda, millest võtab osa umbes 90,000 XNUMX sõdurit kõigist NATO liitlastest ja ka Rootsist. Õppuse eesmärk on katsetada NATO kaitseplaane pirnilähedase vastase vastu ning selle tulemusel liiguvad väed läbi Hollandi sadamate ning Saksamaa maanteede ja raudteede.

Ollongren ütles, et valitsused peaksid kasutama NATO õppust, et selgitada, kuidas infrastruktuuri investeerimine suurendab vastupidavust ja parandab heidutusvõimet. "See näitab ka meie vastastele, eriti Vene Föderatsioonile, et oleme selleks valmis," sõnas minister.

EL ütles selle kuu alguses, et rahastab 38 lisaprojekti hõlbustada vägede ja varustuse transporti 807 miljoni euro (875 miljoni dollari) eest, suurendades oma toetust sõjalisele mobiilsusele ajavahemikul 2021–2027 kokku 95 projekti ja 1.7 miljardi euroni.

"Mida kiiremini suudame sõjalisi jõude ühest Euroopa osast teise viia maa, mere või õhu kaudu, seda parem on meie valmisolek ootamatute väljakutsetega toime tulla," ütles Euroopa Kaitseagentuuri tegevjuht Jiří Šedivý. "Venemaa agressioon Ukraina vastu on suurendanud selle kiireloomulisust."

Rudy Ruitenberg on Defense Newsi Euroopa korrespondent. Ta alustas oma karjääri Bloomberg Newsis ja tal on kogemusi tehnoloogia, kaubaturgude ja poliitika aruandlusega.

Ajatempel:

Veel alates Defence News Global