Rootsi tõotab suruda EL-i ette kaitsekoostöö ja küberkaitse

Rootsi tõotab suruda EL-i ette kaitsekoostöö ja küberkaitse

Allikasõlm: 1889186

HELSINKI - Rootsi 1. jaanuaril alanud pooleaastane Euroopa Liidu eesistumine on kujundatud nii, et keskenduda rohkem vajadusele süvendada liikmesriikide koostööd kaitsevõime ja ühiste sõjaliste hangete võtmevaldkondades.

Rootsi peaministri Ulf Kristerssoni Mõõdukate juhitud koalitsioonivalitsus, mis valiti ametisse pärast 2022. aasta septembris toimunud parlamendivalimisi, on oma eesistumise ajal seadnud peamiste sihtmärkidena eesmärgi ühtsuse ning Euroopa kaitsevalmiduse ja -võimekuse tugevdamise.

Rootsi pooldab käimasoleva Venemaa ja Ukraina vahelise sõja taustal lahendusi, mis võivad edendada Euroopa kollektiivkaitset, kasutades relvi ja liitlaste sõjavarustust, mis ei ole mitte ainult ELis toodetud, vaid hangitud ühishankelepingute alusel.

Rootsi eesistumise raamistik seab prioriteediks ELi jätkuva majandusliku ja sõjalise toetuse Ukrainale. Moskva vaenulike ähvarduste pikaajaline sihtmärk, Rootsi kehastab seda Põhjamaade seisukoht, et Ukraina edu oma sõjapüüdlustes Venemaa vastu on tugeva Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika ülesehitamiseks ülimalt oluline.

Rootsi kasutab juhtvalgusena ELi strateegilist kompassi, mis on loodud pakkuma jagatud strateegilist ohuhinnangut bloki ees seisvate väljakutsete kohta. Eelkõige soovib Stockholm süvendada EL-i kaitsealast koostööd NATOga ja töötada välja pikaajaline kapitaliinvesteeringute programm Euroopa kaitse tugevdamiseks.

Üleeuroopalise koostöö sisukama taseme saavutamine küberjulgeoleku valdkonnas on tõusnud üheks Rootsi kriitiliseks eesmärgiks. See eesmärk sai hoo sisse 3. jaanuaril, kui Euroopa Komisjon (EK) esitas Euroopa Parlamendile kaugeleulatuva ühisteatise (JC) ELi ühise küberkaitsepoliitika kohta.

Ettepanek aitaks tugevdada bloki küberkaitsepositsiooni, ütles Rootsi kaitseminister Pål Jonson.

«Abi eesmärk on tugevdada EL-i küberkaitsevõimet ning anda üksikutele riikidele vahendid ühiste küberoperatsioonide läbiviimiseks. Samuti parandab see riikidevahelist koordineerimist, teabe jagamist ja koostalitlusvõimet küberjulgeoleku ja küberkaitse vahel, sealhulgas tsiviil- ja sõjaliste küberkogukondade vahel,“ ütles Jonson.

Gerard O'Dwyer on Defense Newsi Skandinaavia asjade korrespondent.

Ajatempel:

Veel alates Defence News Global