Unix vs Linux: kuidas need kaks operatsioonisüsteemi erinevad

Sissejuhatus

Unixi ja Linuxi valdamine läheb tehnilistest aspektidest kaugemale – see puudutab praktilisi teadmisi, mis muudavad teie digitaalset kogemust. Tänapäeva tehnoloogiamaailmas pole nende süsteemide tundmine mitte ainult kasulik; see on tõeliselt kasulik. Kujutage ette, et suurendate oma igapäevases digitaalses suhtluses stabiilsust, turvalisust ja mitmekülgsust. See artikkel on teie juhend Unixi ja Linuxi nüansside lahtiharutamiseks, olenemata sellest, kas tugevdate tööoskusi või uurite seadme toimimist. Liituge meiega teekonnal, mis dekodeerib erinevusi ja uurib ajalugu, funktsioone ning plusse/miinuseid. Võimaldage end teha teadlikke valikuid, mis kujundavad teie digitaalset teekonda.

Unixi ja Linuxi mõistmine

Unix ja Linux on operatsioonisüsteemid, mis pakuvad platvormi rakenduste käitamiseks ja arvuti riistvara haldamiseks. Unix töötati välja 1970. aastatel ettevõttes Bell Labs, Unixi põhimõtetest inspireeritud Linuxi lõi aga 1990. aastate alguses Linus Torvalds. Mõlemad süsteemid on tuntud oma stabiilsuse, turvalisuse ja mitmekülgsuse poolest.

Unixi ja Linuxi ajalugu ja areng

Unixil on pikk ja rikas ajalugu. Algselt töötati see välja suurarvutite patenteeritud operatsioonisüsteemina. Aastate jooksul on sellest arenenud erinevad versioonid, nagu BSD, Solaris ja AIX. Teisest küljest loodi Linux Unixile avatud lähtekoodiga alternatiivina. See saavutas kiiresti populaarsuse ja on nüüdseks laialdaselt kasutusel erinevates seadmetes nutitelefonidest superarvutiteni.

Peamised erinevused Unixi ja Linuxi vahel

1. Tuum

Kernel on operatsioonisüsteemi põhikomponent, mis suhtleb riistvaraga. Unixi süsteemid pakuvad tavaliselt monoliitset tuuma, mis sisaldab kõiki olulisi funktsioone ühes käivitatavas failis. See disainivalik lihtsustab kerneli haldamise teatud aspekte, kuid võib tekitada probleeme skaleeritavuse ja laiendatavuse osas.

Vastupidi, Linuxit kirjeldatakse sageli kui monoliitset, modulaarse ülesehitusega kerneli. Kuigi põhifunktsioonid on integreeritud ühte käivitatavasse faili, võimaldab Linux kasutajatel käivitamise ajal sisestada ja eemaldada laaditavaid tuumamooduleid. See modulaarne lähenemisviis suurendab paindlikkust ja mastaapsust, võimaldades kasutajatel hallata konkreetseid kerneli funktsioone vastavalt vajadusele dünaamiliselt. Kuigi Linuxit peetakse sageli monoliitseks, võimaldab modulaarne disaini aspekt suurt kohandamist ja kohandatavust.

2. Litsentsimine

Üks olulisi erinevusi Unixi ja Linuxi vahel seisneb nende litsentsimises. Unixi süsteemid on üldiselt patenteeritud ja nõuavad kasutamiseks litsentsi. Seevastu Linux on avatud lähtekoodiga, mis tähendab, et see on vabalt saadaval ning seda saab muuta ja levitada igaüks.

3. Kasutajaliides

Unixi süsteemid pakuvad tavaliselt esmase kasutajaliidesena käsurea liidest (CLI). Paljud Unixi distributsioonid pakuvad aga graafilisi kasutajaliideseid (GUI), nagu GNOME, KDE, Xfce ja LXDE. Teisest küljest pakub Linux laia valikut GUI valikuid, sealhulgas populaarseid töölauakeskkondi, nagu GNOME, KDE ja Unity.

4. Failisüsteem

Unix ja Linux kasutavad erinevaid failisüsteeme. Unixi süsteemid kasutavad sageli UFS-i (Unixi failisüsteem) või ZFS-i (Zettabaitide failisüsteem). Teisest küljest kasutab Linux tavaliselt ext4-failisüsteemi, kuigi saadaval on ka muud võimalused, nagu XFS ja Btrfs.

5. Riistvara tugi

Unixi süsteemidel on nende kavandatud arhitektuuri osas mitmekesine ajalugu. Kui mõned Unixi süsteemid, nagu AIX, töötati algselt välja suurarvutite jaoks, siis teised, nagu Solaris ja BSD, olid loodud töötama erinevatel arhitektuuridel, sealhulgas tööjaamadel ja serveritel. Sellest hoolimata toetab Linux, olles kaasaegsem ja mitmekülgsem, laia valikut riistvaraarhitektuure, mistõttu sobib see erinevatele seadmetele personaalarvutitest manussüsteemideni.

6. Käsurea tööriistad

Unix ja Linux pakuvad rikkalikke käsureatööriistu süsteemi haldamiseks ja tarkvara arendamiseks. Tänu elavale avatud lähtekoodiga kogukonnale on Linuxi distributsioonidega sageli kaasas ulatuslikum käsurea utiliitide kogu.

7. Pakendihaldus

Paketihaldus on iga operatsioonisüsteemi jaoks hädavajalik, võimaldades kasutajatel tarkvara hõlpsalt installida, värskendada ja eemaldada. Unixi süsteemid kasutavad tavaliselt paketihaldureid, nagu pkgadd või rpm, samas kui Linuxi distributsioonid kasutavad tavaliselt paketihaldureid, nagu apt, yum või DNF. Need paketihaldurid lihtsustavad tarkvarahaldust ja tagavad süsteemi stabiilsuse.

Unix vs Linuxi distributsioonid

Unixil ja Linuxil on erinevad distributsioonid, millest igaühel on oma funktsioonid ja sihtrühm.

1. Populaarsed Unixi distributsioonid

Mõned populaarsed Unixi distributsioonid hõlmavad järgmist:

• BSD: Unixilaadsete operatsioonisüsteemide perekond, sealhulgas FreeBSD, OpenBSD ja NetBSD.
• Solaris: Unixi-põhine operatsioonisüsteem, mille on välja töötanud Sun Microsystems ja mida nüüd omab Oracle.
• AIX: IBMi patenteeritud Unixi operatsioonisüsteem nende toitesüsteemide jaoks.

2. Populaarsed Linuxi distributsioonid

Linuxil on lai valik distributsioone, mis vastavad erinevatele kasutajate vajadustele. Mõned populaarsed Linuxi distributsioonid hõlmavad järgmist:

• Ubuntu: Kasutajasõbralik distributsioon, mis on tuntud oma kasutuslihtsuse ja ulatusliku tarkvarakogu poolest.
• Fedora: Kogukonnapõhine levitamine, mida sponsoreerib Red Hat ja mis on tuntud oma tipptasemel funktsioonide poolest.
• CentOS: Red Hat Enterprise Linuxil põhinev distributsioon, mis keskendub stabiilsusele ja pikaajalisele toele.

Unix vs Linuxi turvalisus

Turvalisus on iga operatsioonisüsteemi oluline aspekt. Unix ja Linux pakuvad tugevaid turvafunktsioone, mis saavad kasu Unixi turbemudelist. See mudel sisaldab tundlike andmete kaitsmiseks põhielemente, nagu failiõigused, kasutaja autentimine ja juurdepääsukontrolli loendid (ACL).

1. Unixi turvafunktsioonid

Unixi süsteemidel on pikaajaline maine turvalisuse alal, kasutades ära Unixi turvamudelit. Need pakuvad selliseid funktsioone nagu failiõigused, kasutaja autentimine ja juurdepääsu kontrolli loendid (ACL), et kaitsta end volitamata juurdepääsu eest. Lisaks sisaldavad Unixi süsteemid välisohtude eest kaitsmiseks sageli sisseehitatud tulemüüre ja sissetungimise tuvastamise süsteeme.

2. Linuxi turvafunktsioonid

Linux pakub Unixi turbemudelile tuginedes ka erinevaid turbefunktsioone. See pakub tugevat kasutajate ja rühmade haldamist, failide õigusi ja krüptimisvalikuid. Linuxi distributsioonidega on sageli kaasas turvalisusele keskendunud tööriistad, nagu SELinux (turvalisusega täiustatud Linux) ja AppArmor, et veelgi suurendada süsteemi turvalisust. Unix ja Linux saavad kasu tugevast turbealusest, kuigi konkreetsed tööriistad ja rakendused võivad erineda.

3. Haavatavused ja ärakasutamine

Ükski operatsioonisüsteem pole haavatavuste ja ärakasutamiste suhtes täielikult immuunne. Unixil ja Linuxil on aastate jooksul olnud oma osa turvaprobleemidest. Linuxi avatud lähtekoodiga olemus võimaldab aga turvaaukude kiiret tuvastamist ja lappimist tänu kogukonna aktiivsele kaasamisele. Unixi süsteemid, mis on patenteeritud, võivad turvaohtudele reageerida aeglasemalt.

Unix vs Linux: kogukond ja tugi

Unixi ja Linuxi kogukonnad mängivad nende operatsioonisüsteemide arendamisel ja toetamisel otsustavat rolli.

Avatud lähtekoodiga Linuxil on elav ja aktiivne arendajate ja entusiastide kogukond. See kogukond aitab kaasa Linuxi tuuma arendamisele, loob tarkvarapakette ning pakub tuge foorumite ja meililistide kaudu. Unixil, mis on patenteeritud, on väiksem kogukond, kuid see saab siiski kasu pühendunud arendajate ja kasutajate teadmistest.

2. Dokumentatsioon ja ressursid

Nii Unixil kui ka Linuxil on veebis saadaval ulatuslik dokumentatsioon ja ressursid. Kasutajad võivad leida õpetusi, juhendeid ja tõrkeotsingu näpunäiteid, mis aitavad neil nende operatsioonisüsteemide keerukuses navigeerida. Veebifoorumid ja kogukonnad pakuvad kasutajatele platvormi abi otsimiseks ja oma teadmiste jagamiseks.

3. Kasutajate foorumid ja tugi

Unixi ja Linuxi kasutajad saavad probleemide lahendamisel abi saamiseks tugineda kasutajafoorumitele ja tugikanalitele. Need foorumid on sageli täis teadlikke inimesi, kes on valmis aitama probleemide tõrkeotsingul ja andma juhiseid. Lisaks pakuvad paljud Linuxi distributsioonid professionaalseid tugivõimalusi ettevõtete kasutajatele.

Võite lugeda ka järgmist: Linuxi failisüsteemiga alustamine

Unix vs Linux: ühilduvus ja koostalitlusvõime

Ühilduvus ja koostalitlusvõime on operatsioonisüsteemi valimisel olulised kaalutlused.

1. Ühilduvus teiste operatsioonisüsteemidega

Unixi ja Linuxi süsteemid ühilduvad üldiselt teiste operatsioonisüsteemidega. Need võivad eksisteerida koos Windowsi, macOS-i ja muude Unixi sarnaste süsteemidega, võimaldades kasutajatel faile ja ressursse sujuvalt jagada. Ühilduvus saavutatakse standardiseeritud protokollide (nt TCP/IP) ja failijagamisprotokollidega (nt NFS ja Samba).

2. Koostalitlusvõime Windowsiga

Linux on teinud märkimisväärseid edusamme Windowsi süsteemidega koostalitlusvõimes. Sellised tööriistad nagu Samba võimaldavad Linuxi süsteemidel toimida Windowsi võrkudes faili- ja prindiserveritena. Lisaks võimaldavad virtualiseerimistehnoloogiad nagu VirtualBox ja VMware kasutajatel Windowsi rakendusi Linuxis käivitada.

Unixi ja Linuxi plussid ja miinused

1. Unixi eelised

• Unixi süsteemidel on pikk ajalugu ning need on tuntud oma stabiilsuse ja töökindluse poolest.
• Need pakuvad tundlike andmete kaitsmiseks tugevaid turvafunktsioone.
• Unixi süsteemidel on palju käsurea tööriistu süsteemi haldamiseks ja tarkvara arendamiseks.
• Neid kasutatakse nende mastaapsuse ja jõudluse tõttu sageli ettevõtte keskkondades.

2. Linuxi eelised

• Linux on avatud lähtekoodiga, mis tähendab, et see on vabalt saadaval ja seda saab kohandada vastavalt individuaalsetele vajadustele.
• Sellel on suur tarkvarakogu, mis pakub erinevaid rakendusi erinevatel eesmärkidel.
• Linux toetab erinevaid riistvaraarhitektuure, muutes selle mitmekülgseks ja sobivaks erinevatele seadmetele.
• Aktiivne avatud lähtekoodiga kogukond tagab turvaaukude kiire tuvastamise ja lappimise.

3. Unixi puudused

• Unixi süsteemid on sageli patenteeritud ja nõuavad kasutamiseks litsentsi.
• Võrreldes Linuxiga võib neil riistvaratugi olla piiratud.
• Oma varalise olemuse tõttu võib Unixi süsteemidel olla turvaohtudele aeglasem reageerimisaeg.

4. Linuxi miinused

• Linuxil võib olla järsk õppimiskõver kasutajatele, kes ei tunne käsurea liidest.
• Mõned riistvaratootjad ei pruugi pakkuda Linuxi draivereid, mis põhjustab ühilduvusprobleeme.
• Linuxi distributsioonid võivad funktsioonide ja kasutajakogemuse poolest märkimisväärselt erineda, mistõttu on õige valimine keeruline.

Järeldus

Unix ja Linux tõusevad esile omanäoliste operatsioonisüsteemidena, millest igaühel on ainulaadsed omadused, eelised ja puudused. Unix, mida iseloomustavad rikkalik ajalugu ja vankumatu stabiilsus, on sageli ettevõtete maastikul eelistatud valik. Vastupidi, Linux, mida juhib avatud lähtekoodiga eetos ja tähelepanuväärne mitmekülgsus, on leidnud laialdast kasutust erinevates seadmetes. Unixi ja Linuxi vaheliste nüansirikkumiste teadvustamine on hädavajalik neile, kes soovivad operatsioonisüsteemi läbimõeldult valida. Stabiilsust ja usaldusväärsust hindavad ettevõtted leiavad sageli, et Unix on optimaalne lahendus.

Kuid Linuxi avatud lähtekoodiga olemus, suur tarkvarahoidla ja kohanemisvõime muudavad selle ahvatlevaks valikuks paljude rakenduste jaoks. Tehnoloogia arenedes eeldatakse, et nii Unix kui ka Linux kohanevad dünaamiliselt, vastates kasutajate ja organisatsioonide muutuvatele vajadustele. Olenemata sellest, kas seada esikohale Unixi väljakujunenud töökindlus või Linuxi avatud paindlikkus, peitub võti valiku vastavusse viimises arvutuskeskkonna spetsiifiliste nõuete ja üldiste eesmärkidega.

seotud

• SEO-põhise sisu ja PR-levi. Võimenduge juba täna.
• PlatoData.Network Vertikaalne generatiivne Ai. Jõustage ennast. Juurdepääs siia.
• PlatoAiStream. Web3 luure. Täiustatud teadmised. Juurdepääs siia.
• PlatoESG. Süsinik, CleanTech, Energia, Keskkond päikeseenergia, Jäätmekäitluse. Juurdepääs siia.
• PlatoTervis. Biotehnoloogia ja kliiniliste uuringute luureandmed. Juurdepääs siia.
• Allikas: https://www.analyticsvidhya.com/blog/2024/01/unix-vs-linux-how-these-two-operating-systems-are-different/