Mitmekeelse tehisintellekti kommunikatsiooni käsitlemine Euroopas: intervjuu Defined.ai asutaja ja tegevjuhi Daniela Bragaga | EU-idufirmad

Mitmekeelse tehisintellekti kommunikatsiooni käsitlemine Euroopas: intervjuu Defined.ai asutaja ja tegevjuhi Daniela Bragaga | EU-idufirmad

Ajatempel: 2. veebruar 2024 kell 7:18
Allikasõlm: 3095532

Mitmekeelse suhtluse keerulisel maastikul liikumine, eriti 24 ametliku keelega Euroopa Liidus, pakub tehisintellekti valdkonnas ainulaadseid väljakutseid ja võimalusi. See valdkond, nagu paljud meist juba teavad, on olnud tähelepanu keskpunktis, kui ootame ELi tehisintellekti seaduse lõplikku vormistamist, mis paneb ELile aluse tehisintellekti käsitleva seaduse rakendamiseks.

Keel ja suhtlus mängivad olulist rolli, kuna seadust kohaldatakse nii avalik-õiguslike kui ka eraõiguslike isikute suhtes Euroopas ja väljaspool seda. See kehtib juhul, kui tehisintellekti süsteem tuuakse ELi turule või mõjutab üksikisikuid ELis. Seadus ei mõjuta mitte ainult tehisintellekti arendajaid, vaid ka tarnijaid, kes kasutavad tehisintellekti süsteeme, kuid ei arenda seda isiklikult.

Sel keerulisel maastikul navigeerides oleme kutsunud Daniela braga, asutaja ja tegevjuht Määratletud.ai, et heita valgust selle valdkonna uuenduslikele lahendustele ja esilekerkivatele trendidele. Defined.ai, mis on tuntud oma murrangulise töö poolest tehisintellekti tehnoloogia vallas, tõi hiljuti turule DIANA, mitmekeelse AI häälassistendi, mis oskab hästi mõista nii inglise kui ka portugali keelt – see on märkimisväärne hüpe Euroopa mitmekeelsete nüansside lahendamisel.

Liituge meiega selles eksklusiivses intervjuus, kui uurime mitmekeelse suhtluse keerukust Euroopas, Defined.ai uuenduslikke samme ja tema teadmisi, mis mitte ainult ei paku akent Euroopas kiiresti arenevasse tehisintellekti maailma, vaid ka vastandavad neid AI arengutempo Ameerika Ühendriikides.  

Kas saaksite meile tutvustada, mis on DIANA ja mis eristab seda teistest turul saadaolevatest tehisintellekti tehnoloogiatest?

DIANA paistab silma kui esimene vestlev tehisintellekti agent, kes mõistab nii inglise kui ka portugali keelt. See võimalus on võimalik tänu ainulaadsele tehnoloogiale, mida nimetatakse koodivahetuseks, mida suured tehnoloogiahiiglased, nagu Apple või Google, veel ei valda. See on eriti oluline Euroopas, kus mitmekeelsus on levinud ja vestluspõhised AI-süsteemid näevad sageli vaeva, et Euroopa kodanike seas levinud sujuva keelevahetusega sammu pidada.

Kuidas on DefinedAI konkreetselt käsitlenud mitmekeelse suhtluse väljakutset Euroopas?

Meie tugevus seisneb sügavas arusaamises andmete ja tehnoloogia peenhäälestusest. Erinevalt paljudest suurtest tehnoloogiaettevõtetest, mis toetuvad olemasolevatele tehisintellekti mudelitele, oleme spetsialiseerunud oma vestluspõhise AI mudeli iga aspekti kohandamisele. See mudel sisaldab selliseid komponente nagu kõnetuvastus, loomuliku keele mõistmine, dialoogi haldamine, loomuliku keele genereerimine, teksti kõneks muutmine ja visuaalne avatar. Kuigi kõik ei vaja visuaalset avatari, on see mõne kasutaja jaoks humaniseeritud element. Rakendasime neid teadmisi projektis koos Portugali Agência Modernização Administrativa (AMA)ga, mis hõlmab kodanike jaoks keerukat autentimisprotsessi.

Milliste väljakutsetega selle tehnoloogia integreerimisel kokku puutusite?

Kõige olulisem väljakutse seisneb integreerimises, sest olemasolevate raamatukogude ja pärandteenustega integreerimiseks on vaja palju tehnilist arengut. Suured ettevõtted ja organisatsioonid ei ole loodud mikroteenuste jaoks; nad ei saa töötada isoleeritult. Nii et see on suurim väljakutse, kuid siin on ka keelemudeli täpsustamine selle konkreetse kasutusjuhtumi jaoks, mis töötab iga kodanikuga. Ja seda oleme teinud oma klientide ja enda jaoks.

Kuidas näete vestlustööriistade ja muude tehnoloogiate arengut lähiaastatel tulevikku vaadates?

Ma kujutan ette tulevikku, kus maailm on häälega; sisuliselt ei tee me midagi, mis ei hõlmaks häälaktiveerimist loomuliku keele töötlemise kaudu. See tähendab, et saate oma häälega suhelda olenemata kasutatavast meediumist või kanalist – olgu selleks WhatsApp, sotsiaalmeedia, telefon või mõni muu platvorm.

Usun ka, et traditsioonilisi ekraane eelistatakse vähem. Interaktsioon nihkub rohkem kantavate ja ekraanita seadmete poole. Kujutage ette kantavaid seadmeid, nagu uusim Ray-Bans, kus saate oma prillidega rääkida ja need reageerivad. Praegu kuulub see liitreaalsuse valdkonda, kuid peagi muutub see segareaalsuseks. Saate teabe otsimiseks ja edasiseks uurimiseks projitseerida läbi objektiivide virtuaalse ekraani. Võtmepunkt on see, et kõik on häältoega, muutes viisi, kuidas me tehnoloogiaga suhtleme.

Kuna DefinedAI tegutseb ka USA-s, kuidas võrrelda AI arengutempot USA ja Euroopa vahel ning millise suuna peaks Euroopa võtma?

Olen arutanud tehisintellekti arendamise erinevat kiirust alates 2000. aastast, ammu enne pandeemiat. Toona juhtisin tähelepanu sellele, et Euroopa oli tehisintellekti arendamises 10 aastat ja 10 miljardit eurot aastas maas ning kahjuks pole sellest ajast palju muutunud. Viimase kolme aasta jooksul, mil EL alustas määruste koostamist, algatas USA tehisintellekti investeeringuteks märkimisväärse 100 miljardi dollari suuruse fondi.

EL keskendub nüüd reguleerimisele, rõhutades peamiselt tehisintellektiga seotud riske, piirates selle rakendusi ja määrates suuri trahve, selle asemel et soodustada arengut. USA, alustades küll hiljem reguleerimist, oli juba kahe viimase aastakümne jooksul loonud tehisintellekti arendamises tugeva traditsiooni, mida on toetanud tugev ökosüsteem ja otsustavad investeeringud. 2022. aasta suvel võttis USA kasutusele AI Bill of Rights, mis pärineb töörühmalt, millesse ma kuulusin. See tõi kaasa uue generatiivse AI töörühma, mis sai alguse augustis ja mis kulmineerus hiljuti välja kuulutatud korraldusega. See täitevmäärus kujutab endast laiemat raamistikku kui ELi seadus, hõlmates kodanikuõigusi, kodanikuvabadusi ja sotsiaalset mõju.

Kas usute, et ELi Komisjonil on tehisintellekti reguleerimise suhtes karistavam lähenemine kui USA-le?

Usun, et EL järgib praegu USA täitevkorralduse lähenemisviisi tehisintellektile, mis on ELi strateegiaga võrreldes laiem ja käegakatsutavam raamistik. Näiteks EL seadus mainib generatiivse sisu jaoks vesimärke, mis peaksid olema selged. Seevastu USA-s toetab selliseid algatusi NIST (National Institute of Standards and Technology), organisatsioon, mis on juba aastakümneid kehtestanud standardeid erinevates valdkondades üle USA. Need NIST-i kehtestatud standardid saavad tõenäoliselt sertifikaatide aluseks. Kuigi EL on selles aspektis mõnevõrra maha jäänud, näen mõlemal pool Atlandi ookeani toimuvat kasulikku mõttevahetust ja õppimist.

Võttes arvesse tehisintellekti kiiret arengut Ameerika Ühendriikides, mida peab Euroopa teie arvates oma edu kiirendamiseks tegema?

Peame välja selgitama kolm kuni viis peamist investeerimisvaldkonda ja keskenduma sellele ning pühenduma neile julgemalt. Oluline on olla oma investeeringutes julgem. Kuigi kõigis valdkondades on võimatu silma paista, nii laiahaardelises valdkonnas nagu tehisintellekt, mis mõjutab praegu kõiki tööstusharusid sarnaselt Internetiga, riskime püsiva sõltuvusega välismaisest tehnoloogiast, kui me kohe otsustavaid samme ei võta.

- reklaam -

Ajatempel:

Veel alates ELi idufirmad