Mõelge ümber, kes võidab USA-Hiina tehnoloogiavõistluse

Mõelge ümber, kes võidab USA-Hiina tehnoloogiavõistluse

Ajatempel: 15. august 2023 9:30
Allikasõlm: 2825322

Selle aasta alguses tehtud uuring kinnitas Hiinal on "vapustav edumaa" olulistes tehnoloogiates. Ja see polnud esimene kord, kui see väide esitati.

Kuid kas need väited põhinevad reaalsusel? Hinnates Ameerika ettevõtete, nagu Amazon, Apple, OpenAI, Boeing, Moderna, Microsoft ja Google, globaalset mõju ja ulatust, ei ole kohe selge, et USA on tehnoloogilise innovatsiooni vallas maha jäänud.

Kuid väljakutse on mõista, kuidas täpselt mõõta "tehnoloogiakonkurentsi" või "strateegilist konkurentsi". Tavaliselt hõlmavad võistlused punkte, võitjaid ja kaotajaid. Kuidas aga tehnoloogiakonkurentsis skoori hoida? Kas patentide, akadeemiliste publikatsioonide, juhtivate õppeasutuste või mitme miljardi dollari ettevõtete arv? Või on sobiv punktisüsteem nende ja muude tegurite keerukam segu?

USA ja Hiina vaheline konkurents on mitmemõõtmeline võistlus, mis hõlmab tehnoloogilisi, majanduslikke, sõjalisi ja poliitilisi elemente. USA positsiooni täpseks hindamiseks selles konkurentsis peame suunama oma fookuse meetmetelt (toored numbrilised andmed) mõõdikutele, mis pakuvad nendele numbritele sisukaid tõlgendusi. See pöördepunkt valgustab kontraste vabaturumajanduse ja riigipõhise majanduse vahel.

Et teha kindlaks, kes võidab a tehnoloogiavõistlus, on kiusatus toetuda tavapärasele teaduse progressi märgidNagu teaduslikud tsitaadid või patente, sest need on objektiivsed ja mõõdetavad. Kuid seda tehes on oht, et eirata teisi tegureid, millel on suur mõju USA-Hiina tehnoloogiakonkursi tulemustele.

Need mõõdikud nõuavad keerukamat mõõtmist, tõlgendamist ja analüüsi, mis kajastavad kvaliteedi, konteksti, rakendamise ja mõju erinevusi. Kui USA keskendub vaid püüdes Hiinat ületada Tehnoloogilise progressi üksikute meetmete põhjal saavutab see tõenäoliselt tühjad võidud, kuid ei suuda edendada oma rahvuslikke julgeolekuhuve.

Võtame näiteks katsed mõõta USA ja Hiina edusamme tehisintellekti vallas. Hiina oma on suur arv tehisintellekti teadusartiklitest ja patentidest, mis viitab Pekingi ülemaailmsele juhtpositsioonile selles valdkonnas.

USA hoiab aga tugevat jalgealust täiustatud tehisintellekti arendustes ning organisatsioonid nagu OpenAI, Microsoft ja Alphabet juhivad suurte keelemudelite loomisel ja levitamisel. Need organisatsioonid on osa laiemast uuendusest ökosüsteem, mis võimaldab uutel tehnoloogiatel areneda ja seda kasutatakse laialdaselt kogu maailmamajanduses. USA tehnilised ükssarved — idufirmad, mille väärtus on üle miljardi dollari — ja neid toetavad riskikapitalifirmad annavad märku nii rahalisest edust kui ka olulisest tehnoloogilisest arengust.

Sellel õitsval avatud turul, mis tuleneb USA pühendumisest avatud ühiskonnale ja vabale ideedevahetusele, muutuvad sellised mõõdikud nagu äriedu, tehnoloogia kasutuselevõtt ja tegelik mõju tegelikule maailmale kõnekamaks kui toored meetmed. Need mõõdikud rõhutavad Hiinaga peetava strateegilise konkurentsi kontekstis USA soovi muuta teadusuuringud mõjukateks ja skaleeritavateks uuendusteks.

Meetmete asemel mõõdikutele keskendumine võimaldab DoD ametnikel õigesti vaadelda areneva tehnoloogia arengut kui vahendit konkreetsete poliitiliste või sõjaliste eesmärkide saavutamiseks. Näiteks DoD investeerib tehnoloogia arendamiseks oma 14 Kriitilised tehnoloogiavaldkonnad, metrics should be developed to track progress toward filling specific operational demands.

Fookuse nihutamine mõõdikutele annab ka täpsema pildi USA-Hiina tehnoloogilisest konkurentsist ja tabab USA kriitilisi tugevusi. Kuigi Hiina uhkustab a rahvaarv on üle nelja korra suurem kui USAs ja kiiresti kasvava majandusega, keskendudes mõõdikutele, saab USA oma eeliseid ära kasutada. USA innovatsioonisüsteemile omased omadused – tugev intellektuaalomandi kaitse, innovatsiooni kõrge tootlikkuse väljavaade ning valitsuse, ülikooli ja tööstuse tugevad sidemed – stimuleerivad loovust, julgustavad innovatsiooni ja soodustavad ettevõtlust.

Lisaks pingutab USA siiski ebatäiuslikult, pakkuda võimalusi kõigile, kes neid soovivad, vältides kunstlikke tõkkeid ja kvoote ning vältides intellektuaalset vastavust. See pühendumus õhutab dünaamilist, mitmekesine tööjõud see on leidlikkuse ja uuenduste allikas.

Keskendumine neile iseloomulikele Ameerika omadustele viiks vaatenurga rangelt mõõdupõhiselt konkurentsilt, kus kvantiteet võib kvaliteedi varjutada, nüansirikkale, mõõdikutel põhinevale vaatele, mis seob vahendid eesmärkidega. See nihe võimaldaks USA-l kasutada oma tugevaid külgi, säilitada oma põhiväärtusi ning panna aluse selles strateegilises konkurentsis navigeerimiseks ja edu saavutamiseks.

Jon Schmid on mittetulundusühingu RAND Corp. politoloog.

Ajatempel:

Veel alates Kaitseuudiste arvamus