Intellektuaalomand kui katalüsaator: kaasatuse, mõjuvõimu suurendamise ja arengu edendamine

Intellektuaalomand kui katalüsaator: kaasatuse, mõjuvõimu suurendamise ja arengu edendamine

Ajatempel: 22. jaanuar 2024 1:11
Allikasõlm: 3078558

SISSEJUHATUS

"Riigi tulevik sõltub suurel määral tööstuse efektiivsusest ja tööstuse tulemuslikkus sõltub intellektuaalomandi kaitsest."[1]

Intellektuaalse omandi õigused (edaspidi, mida nimetatakse intellektuaalomandiõigusteks), tunnustatud aastal Artikli 15 Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti (ICESCR) kohaselt on igaühe õigus "kasu saada moraalsete ja materiaalsete huvide kaitsest, mis tulenevad mis tahes teadus-, kirjandus- või kunstitoodangust, mille autor on tema".[2]

Intellektuaalne omand (edaspidi, referred to as IP) serves as a powerful tool for promoting inclusiveness and empowerment, thereby, enabling individuals and communities to protect their creations, ideas, and traditional knowledge. It is one of the most important assets of large businesses, having the potential to generate more than a hundred billion dollars a year in revenues alone from patent licensing. The multibillion-dollar film, recording, publishing, and software industries would not thrive without copyright protection.[3] In addition, geographical indications are essential instruments to facilitate investments in high-quality products and niche markets and promote local trade and development. In this essay, we delve into the potential and prospects of intellectual property as a catalyst for promoting inclusiveness, empowerment, and development.

INTELLEKTUAALOMANDI JA ARENGU SUHE

Areng on ulatuslik mõiste, mida tuleb määratleda, kuid seda on oluline mõista, kuna see on üks ülemaailmsete ja paljude kodumaiste intellektuaalomandi süsteemide põhieesmärke.

"Kui innovatsioon, loovus ja äri on kaasavad ning võtavad omaks uued ideed ja perspektiivid, võidame me kõik."[4]

On olemas arenguteooriaid, mis on sõnastatud eriti 1960. aastatel, mis viitavad sellele, et intellektuaalomandi kaitse süsteem on vajalik osa riikide arengust „alaarenenud” muutumisest „arenenud”.[5] Viimasel ajal on majanduskasvu väärtustatud mitte selle enda pärast, vaid inimvabaduse soodustamiseks. Eksperdid nagu Nobeli preemia võitnud majandusteadlane Amartya Sen[6], tunnustatud filosoof Martha Nussbaum[7] ja teised on seda nimetanud "võimete lähenemine” arengule. Majanduskasv võib anda inimestele rohkem raha ja selle tulemusena rohkem vabadust valikute tegemisel. See vabadus on aga mõttetu ilma nautimise võimalusteta hea tervis, toiduga kindlustatus, puhas keskkond, kvaliteetne haridus, elav kunst, ja kultuuride. Intellektuaalomand on ühel või teisel viisil kõigi nende oluliste asjadega seotud.[8]

Tunnistades intellektuaalomandi ja arengu vahelist seost, võttis Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO) vastu arengukava, milles on 45 soovitust[9]. Kuna intellektuaalomand soodustab innovatsiooni ja loovust, aitab see kaasa ühiskonna kultuurilisele ja majanduslikule arengule. Intellektuaalomand on peen tööriist, mis näiteks

(i)provides encouragement to inventors, authors, and artists;

(ii)brings sustainability to the cycle of research and development;

(iii)grants protection to businesses against unauthorized use of their goodwill; and

 (iv)contribute towards poverty alleviation of craftsmen who are grass-root geographical indication authorized users.

TÄIUSTUSED IP-HALDUSEL JA TOIMIMISEL

2016. aastal tutvustas India oma riiklikku intellektuaalomandi õiguste poliitikat, tunnistades intellektuaalomandi õiguste (IPR) olulist rolli tänapäeva majanduses.

Patentide, disainilahenduste ja kaubamärkide peakontrolöri (CGPDTM) halduskontrolli all olevate intellektuaalomandi õiguste kaitse taotluste esitamine intellektuaalomandi büroodes on aastate jooksul järjepidevalt kasvanud. Patentide, disainilahenduste ja kaubamärkide peakontrolöri (CGPDTM) aastaaruande (2021–22) kohaselt on IP-halduse täiustamine, digitaalsed reformid ja IP-protseduuride ümberkujundamine parandanud jõudlust. Need jõupingutused on viinud IP-rakenduste sõltuvuse vähenemiseni ja suurema kasutusmäärani. Aruandeaastaga kasvas patenditaotluste esitamine 13.57%, disainilahenduste taotluste arv 59.38% ja autoriõiguse taotluste arv 26.74%.[10]

TERVISHOIU KAITSMINE intellektuaalomandi õiguste abil: SUURED KULUD JA ELUSÄÄSTEVAD RAVIMID

India patendiamet andis riigile esimese sundlitsentsi[11] Hyderabadis asuvale Natco Pharmale Bayeri Nexavari (sorafeniibtosülaadi) geneerilise versiooni tootmiseks, mis on neeru- ja maksavähi ravis ülioluline ravim. See asutati Bayer Corporation Vs. Union of India jt[12] juhtum, et ainult 2% vähihaigete elanikkonnast oli ravimile lihtne juurdepääs ja Bayer müüs seda ravimit kuuajalise ravi eest üüratu hinnaga, 2.8 lakhi India ruupiat.

Sarnaselt on Auväärse Ülemkohtu otsus Novartise[13] kohtuasjas tekitanud ülemaailmseid lainetusi.[14] 2006. aastal taotles Novartis patenti vähivastasele ravimile Glivec (imatiniib) Indias, taotledes ainuõigust ravimi tootmiseks ja müümiseks, kuid India patent lükkas taotluse tagasi, viidates India patendiseaduse jaotise 3 punktile d. Juhtum jõudis lõpuks India ülemkohtuni ja 2013. aastal tehtud märgilise otsusega kinnitas kohus Novartise patenditaotluse tagasilükkamise. Kohtu otsus põhines 3. jao punkti d tõlgendusel ja kohustusel edendada India elanikkonna juurdepääsu taskukohastele ravimitele, mis tõi välja olulisi probleeme mitte ainult India patendirežiimi, vaid ka tema sotsiaal-majanduslike vajaduste jaoks.[15]

Need juhtumid näitavad, kuidas India kohtusüsteem on mänginud otsustavat rolli intellektuaalomandi õiguste seaduse ja avaliku huvi vahelise tasakaalu kujundamisel ja saavutamisel. Soodsate ravimite kättesaadavuse ja ausa konkurentsi edendamise kaudu on need pretsedendid aidanud kaasa mõjuvõimu suurendamisele erinevates sektorites, sealhulgas tervishoius, tehnoloogias ja tootmises. 

NAISED JA IP: INNOVATSIOONI JA LOOVUSE KIIRENDAMINE

Intellektuaalomandi (IP) sooline lõhe on tõeline probleem; vaid umbes 16% WIPO patendikoostöölepingu (PCT) kaudu esitatud patenditaotlustest on naistelt, jättes kasutamata lugematul hulgal säravaid mõistusi ja nende ideid.[16] Vaatamata väljakutse suurusele on edusamme näha. Näiteks Frances H. Arnold pälvis 2018. aastal Nobeli keemiaauhinna oma töö eest ensüümide suunatud evolutsiooni alal. Tema uurimistöö on aidanud kaasa rohelise keemia edusammudele ja säästvamate protsesside arendamisele. Tema uurimused ensüümide suunatud evolutsiooni kohta viisid murranguliste avastusteni biotehnoloogia vallas. Selle tehnikaga loodud ensüümid on paljudes tööstusprotsessides asendanud mürgiseid kemikaale.[17] Carolyn R. Bertozzi sai 2022. aastal Nobeli keemiapreemia klikikeemia ja biortogonaalse keemia arendamise eest.[18] Seejärel Anuradha Acharya, biotehnoloogiaettevõtte Mapmygenome asutaja ja tegevjuht. Ettevõte on saanud patente erinevatele geenitestidele ja personaliseeritud meditsiinitehnoloogiatele.[19]

Need juhtumid näitavad intellektuaalomandi õiguste lahutamatut rolli teadusliku innovatsiooni edendamisel, naiste edendamisel teaduses ja tulevastele teadlastele pretsedendi loomisel, julgustades neid otsima uuenduslikke lahendusi ülemaailmsetele väljakutsetele, tagades, et nende avastusi kaitstakse ja tunnustatakse. Nende tehnoloogiate ühiskondlik mõju võib olla kaugeleulatuv, aidates kaasa tervishoiu, keskkonnaseire ja muu valdkonna paranemisele.

Hiljuti andsid Washingtonis asuva mittetulundusühingu Light Years IP juhendamisel naisprodutsendid Shea või Sudaanis ja Ugandas on läbinud koolituse, et mõista intellektuaalomandi strateegiate tähtsust. Nad aitasid naistootjatel luua ühistu, naiste omanduses oleva Nilotica Shea (WONS) ja oma jaemüügibrändi. Selle asemel, et võtta vastu suuremate kosmeetikafirmade ebasoodsaid pakkumisi, saavad naised nüüd oma kaubamärki omada ja turustamise üle kontrolli haarata. Light Years IP veebisaidi andmetel teenivad need naised 25–100 dollarit kilogrammi kohta, selle asemel, et võtta vastu madalat pakkumist 6 dollarit kilogrammi kohta.

KAASAMISE JA VÕIMSUSE EDENDAMINE IPR-I LÄBI: PADMANI SANITAARPADJA MASINA JUHTUM

Veel üks näide sellest, kuidas intellektuaalomandit saab kaasatuse edendamiseks kasutada, on Arunachalam Murugananthami puhul, keda rahvasuus tuntakse kui Padman. Ta asus looma odavat hügieenipatja. Murugananthami padjandite valmistamise masin on loodud kasutajasõbralikuks, võimaldades sellega töötada isegi harimatutel inimestel. Tema leiutis on muutnud revolutsiooni menstruaalhügieenitööstuses, eriti Bharati linnas, ning toonud kaasa positiivseid sotsiaalseid muutusi, majanduslikku mõjuvõimu ja naiste parema juurdepääsu hügieenitoodetele.[20] Seega saavad leiutajad ja ettevõtted keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid kaitstes oma investeeringud tagasi teenida ja oma jõupingutustest kasu saada. See motiveerib neid jätkama jätkusuutlike lahenduste, edusammude ja keskkonnakaitse täiustuste otsimist.

Intellektuaalomandi õigus: KULTUURIPÄRANDI KAITSMINE JA MAAKOGUKONDADE VÕIMASTAMINE

India on Adobe, millel on ainulaadne kohalike kaupade kultuuripärand, millel on erinevad omadused. Geograafiline tähis (edaspidi, mida nimetatakse geograafiliseks tähiseks) kaitse tagab, et teatud piirkondadest pärit kohapeal toodetud tooted on kaitstud kaubandusliku kasutamise eest tootjate poolt, kes ei kuulu sellesse konkreetsesse geograafilisse piirkonda. Geograafilised tähised kaitsevad sageli tooteid, mida traditsiooniliselt toodavad maapiirkonnad ja marginaliseeritud kogukonnad. Geograafilise tähise kaitse saamisel saavad kogukonnad kaitsta oma traditsioonilisi tavasid ja edastada oma teadmisi tulevastele põlvkondadele. See on olnud ka 1999. aasta kaupade geograafilise tähise seaduse (registreerimine ja kaitse) kehtestamise eesmärk.[21] Näiteks Darjeelingi tee pärast geograafilise tähise saamist tõusis kodumaine hind viis korda. Samamoodi hind Basmati riis ja Thanjavuri maalimine samuti kahekordistunud. Pärast GI-märgise andmist Nagpuri apelsinid, on neid viljelevate põllumeeste arv peaaegu kahekordistunud. On n arvu tooteid, mille hind tõusis pärast GI-sildi saamist, näiteks Puneri Pagdi Punest Maharashtrast; India basmati riis; Itaalia Parmigiano-Reggiano juust, Goani india pähkel, ja nii edasi

Seega võib järeldada, et geograafilised tähised on andnud Indiale intellektuaalomandi õiguste seisukohast mõjuvõimu, pakkudes majanduslikke võimalusi, säilitades traditsioonilisi teadmisi, suurendades turu tuntust ja andes maakogukondadele mõjuvõimu.

JÄRELDUS

The essay highlights the critical role of Intellectual Property Rights (IPR) in promoting inclusiveness, empowerment, and development across various sectors. The instances of compulsory licensing for life-saving medications, the role of women in science and innovation, and the protection of cultural heritage through geographical indications showcase the practical implications of intellectual property in real-world scenarios.

Need juhtumid näitavad, kuidas India kohtusüsteem on mänginud otsustavat rolli intellektuaalomandi õiguste seaduse ja avaliku huvi vahelise tasakaalu kujundamisel ja saavutamisel. Soodsate ravimite kättesaadavuse ja ausa konkurentsi edendamise kaudu on need pretsedendid aidanud kaasa mõjuvõimu suurendamisele erinevates sektorites, sealhulgas tervishoius, tehnoloogias ja tootmises. Saame nendest edukatest juhtumitest teadmisi saada ja mõelda, kuidas jagada strateegiaid ja teadmisi intellektuaalomandiõiguse kohta üksikisikute ja kogukondadega üldiselt ning aidata neil turul osaleda.

Mõned rühmad on aga paljudes intellektuaalomandi kasutamise valdkondades alaesindatud. Nende uuenduslik potentsiaal on alakasutatud, kui vajame inimkonna ees seisvate pakiliste probleemide lahendamiseks võimalikult laia valikut andeid.[22] Intellektuaalomandi õigused ei tohiks piirduda ainult privilegeeritud osaga, vaid need peaksid olema kättesaadavad kõigile, olenemata sotsiaal-majanduslikust staatusest või geograafilisest asukohast.

Arengumaad, nagu India, peavad need intellektuaalomandi seadused uuesti läbi vaatama, tagamaks, et sellised seadused on neile tegelikult abiks ega takista nende sotsiaalset ja majanduslikku arengut, millest saavad kasu mitte ainult intellektuaalomandi omanikud, vaid ka kasutajad ja avalikkus. Intellektuaalomandi seadusi ümber hinnates saame optimeerida intellektuaalomandi kaitse eeliseid, tagades samal ajal, et see teenib meie enda arengueesmärke ning luuakse tasakaal innovatsiooni stimuleerimisel, ühiskonna sotsiaal-majanduslike õiguste kaitsmisel ja keskkonnahuvide tagamisel. Intellektuaalomandi eeliste täielikuks suunamiseks ja ärakasutamiseks on valitsuste, rahvusvaheliste organisatsioonide, ettevõtete ja sidusrühmade jaoks ülioluline teha koostööd, et luua raamistik, mis toetab innovatsiooni, loovust ning traditsioonide ja kultuuri säilitamist.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tulevik sisaldab kõiki vastuseid ja intellektuaalomandi täielikku potentsiaali kaasamise, mõjuvõimu suurendamise ja arengu edendamise katalüsaatorina saab realiseerida kollektiivse tegevuse kaudu.

[1] Rockwell Graphic Systems, Inc. vs. DEV Industries, 925 F.2d 174, 180 (7. ring, 1991).

[2] Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt, avatud allakirjutamiseks 16. detsembril 1966, 993 UNTS 3 (jõustus 3. jaanuaril 1976) art 15.

[3]Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO). "Mis on intellektuaalomand?", lk. 3, saadaval aadressil http://www.wipo.inta/edocs/pubdocs/en/intproperty/450/wipo pub 450.pdf (Viimati külastatud 16. juulil 2023).

[4] Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO) on saadaval aadressil https://www.wipo.int/ip-outreach/en/ipday/2023/story.html (Viimati külastatud 16. juulil 2023).

[5] Vt Ruth L. Gana (Okediji),Arengu müüt, õiguste areng: inimõigused intellektuaalomandile ja arengule” (1996) 18 Law and Policy Law Journal 315, 331.

[6] Amartya Sen, Areng kui vabadus (Oxfordi Ülikool, 1999) 35.

[7] Margaret Chon, "Intellektuaalomand altpoolt: autoriõigus ja haridusvõimalused" (2007) 40 University California Davis Law Review, 803; 818, viidates Martha C. Nussbaumile, "Võimed ja inimõigused" (1997) 66 Fordham Law Review 273, 287.

[8] Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO) on saadaval aadressil https://welc.wipo.int/lms/pluginfile.php/3162848/mod_resource/content/7/DL101-Module12-IP%20and%20Development.pdf (Viimati külastatud 16. juulil 2023).

[9] Vt WIPO arengukava, World Intell. Prop. Org., saadaval aadressil http://www.wipo.int/ip-development/en/agenda/ (Viimati külastatud 16. juulil 2023).

[10] Intellektuaalomand India, Aastaaruanne 2021-2022 saadaval aadressil https://ipindia.gov.in/writereaddata/Portal/Images/pdf/Final_Annual_Report_Eng_for_Net.pdf (Viimati külastatud 16. juulil 2023).

[11] Sundlitsentsimine on intellektuaalomandi õiguse mõiste, mis võimaldab valitsusel anda litsentse patenditud leiutise tootmiseks või kasutamiseks ilma patendiomaniku loata. Põhimõtteliselt tehakse seda selleks, et tagada juurdepääs olulistele kaupadele või teenustele, eriti olukordades, kus patendiomaniku hinnakujundus või pakkumine võib juurdepääsu takistada.

[12] Bayer Corporation vs. Natco Pharma Ltd., korraldus nr 45/2013 (intellektuaalomandi apellatsiooninõukogu, Chennai)

[13] Novartis AG vs. India Liit, (2013) 6 SCC 1.

[14] The New York Times, toimetuskolleegium, "India Novartise otsus", 4. aprill 2013, saadaval aadressil http://www.nytimes.com/2013/04/05/opinion/the-supreme-court-in-india-clarifies-law-innovartis-decision.html  (Viimati külastatud 16. juulil 2023).

[15] Sudip Chaudhuri, "Novartise-Gliveci kohtuotsuse suuremad tagajärjed" (2013) 48(17) Majandus- ja poliitikanädalaleht 10.

[16] Koos saame: lähenemisviisid naiste mõjuvõimu suurendamisele intellektuaalomandi vallas saadaval aadressil https://www.wipo.int/wipo_magazine_digital/en/2023/article_0005.html (Viimati külastatud 16. juulil 2023).

[17] Nobeli preemia naistele saadaval aadressilhttps://www.nobelprize.org/prizes/lists/nobel-prize-awarded-women/ (Viimati külastatud 16. juulil 2023).

[18] Nobeli preemia naistele saadaval aadressilhttps://www.nobelprize.org/prizes/lists/nobel-prize-awarded-women/ (Viimati külastatud 16. juulil 2023).

[19] Anuradha Acharya – Mapmygenome & Ocimum Bio Solutionsi asutaja ja tegevjuht saadaval aadressil https://sugermint.com/anuradha-acharya/ (Viimati külastatud 16. juulil 2023).

[20] BusinessLine, Hindu, Tina Edwin, Allan Lasrado, "Perioodi lugu: kuidas Padman Muruganantham Arunachalam kirjutas hügieenirevolutsiooni" 08. mai 2023, saadaval aadressil https://www.thehindubusinessline.com/blchangemakers/period-story-how-padman-muruganantham-arunachalam-scripted-a-hygiene-revolution/article62222233.ece (Viimati külastatud 16. juulil 2023).

[21] Gautami Govindrajan ja Madhav Kapoor, "Miks vajab geograafiliste tähiste kaitse Indias kapitaalremonti" (2019) 8(1) NLIU Law Review 22, 24.

[22] Intellektuaalomand, sugu ja mitmekesisus, saadaval aadressil https://www.wipo.int/women-and-ip/en/ (Viimati külastatud 16. juulil 2023).

Ajatempel:

Veel alates IP Press