Avatud lähtekoodiga tarkvara arenev maastik: eelised, väljakutsed ja eeskirjad (Andrei Karpushonak)

Avatud lähtekoodiga tarkvara arenev maastik: eelised, väljakutsed ja eeskirjad (Andrei Karpushonak)

Ajatempel: 6. veebruar 2023 kell 9:28
Allikasõlm: 1947560

Viimastel aastatel on avatud lähtekoodiga tarkvara laineid löönud nii tehnoloogiatööstuses kui ka mujal, pakkudes mõjuvat alternatiivi patenteeritud tarkvarale. Aga mis täpselt on avatud lähtekoodiga tarkvara ja kuidas see erineb oma patenteeritud vastest?

Avatud lähtekoodiga vs patenteeritud 

Patenditud tarkvara kuulub ühele ettevõttele ja kaitstud autoriõiguse seadustega. Tavaliselt müüakse seda kasumi eesmärgil ja selle lähtekoodi hoitakse konfidentsiaalsena, mis tähendab, et kasutajatel ei ole lubatud seda muuta ega levitada. Seevastu avatud lähtekoodiga tarkvara on tarkvara, mille lähtekood on kõigile kasutamiseks, muutmiseks ja levitamiseks vabalt saadaval. See loob koostöökeskkonna, kus arendajad saavad tarkvarasse panustada ja seda täiustada, muutes selle aja jooksul usaldusväärsemaks, turvalisemaks ja tõhusamaks.

Avatud lähtekoodiga eelised

Avatud lähtekoodiga tarkvara üks olulisemaid eeliseid on selle taskukohasus. Kuna see on tasuta ja litsentsitasusid puuduvad, ületab see varalise, tavaliselt tasulise. 

See pakub ka suuremat paindlikkust, kuna kasutajad saavad muuta tarkvara vastavalt oma konkreetsetele vajadustele, teenindades kiiresti muutuvat tehnoloogia- ja uurimisniši.

Teine avatud lähtekoodiga tarkvara oluline eelis on selle suur ja aktiivne kaastööliste kogukond. Arendus võtab vähem aega. Tarkvara kvaliteet paraneb. Kui koodil on palju silmi, on turvaauke lihtsam märgata ja parandada, muutes avatud lähtekoodiga tarkvara mõnel juhul turvalisemaks kui patenteeritud tarkvara.

Edukas avatud lähtekoodiga tarkvara

Eduka avatud lähtekoodiga tarkvara näideteks on Linuxi operatsioonisüsteem, mida kasutatakse laialdaselt serverikeskkondades, ja Apache veebiserver, mis on maailmas kõige sagedamini kasutatav veebiserveri tarkvara. Teised populaarsed avatud lähtekoodiga projektid hõlmavad järgmist:

  • Pythoni programmeerimiskeel.
  • MySQL andmebaasi haldussüsteem.
  • Kubernetese konteineri orkestreerimisplatvorm.

Tarkvara kui avalik hüve

Lisaks praktilistele eelistele on avatud lähtekoodiga tarkvaral potentsiaal olla ka avalik hüve, pakkudes ühiskonnale laialdast kasu. Avalik hüve on toode või teenus, mida ei saa välistada ega konkureerida. See on kõigile kättesaadav ja ühe inimese selle kasutamine ei vähenda selle kättesaadavust teistele.

Avalikku hüve teeniv tarkvara võib hõlmata avatud lähtekoodiga projekte, mis käsitlevad olulisi sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme, nagu kliimamuutused, tervishoid ja haridus. Näiteks võib katastroofide ohjamise avatud lähtekoodiga tarkvara aidata kogukondadel loodusõnnetustele valmistuda ja neile reageerida. Teine näide on see, et avatud lähtekoodiga haridustarkvara võib pakkuda inimestele juurdepääsu teadmistele ja ressurssidele kogu maailmas.

Avatud lähtekoodiga maailmakaart

Tarkvara kui avaliku hüve näide on OpenStreetMap projekt. OpenStreetMap on koostööl põhinev avatud lähtekoodiga maailmakaart, mille koostavad ja hooldavad vabatahtlikud. See pakub tasuta kvaliteetseid kaardiandmeid kõigile, kes neid vajavad, ja nende andmetele on juurdepääs kõigile, kellel on Interneti-ühendus.

OpenStreetMapi kasutavad paljud organisatsioonid, alates katastroofidele reageerimise agentuuridest kuni valitsuste ja ettevõteteni. See on osutunud eriti väärtuslikuks piirkondades, kus traditsioonilised kaardiandmed on kas ebatäpsed või kättesaamatud, näiteks arengumaades või maapiirkondades. Pakkudes tasuta kvaliteetseid kaardiandmeid kõigile, kes neid vajavad, aitab OpenStreetMap edendada võrdseid võimalusi ja parandada inimeste juurdepääsu teabele kogu maailmas.

OpenStreetMap demonstreerib avatud lähtekoodiga tarkvara potentsiaali olla avalik hüve, pakkudes ühiskonnale laialdast kasu ja edendades võrdseid võimalusi.

Avatud lähtekoodiga väljakutsed

Vaatamata paljudele eelistele on avatud lähtekoodiga tarkvaral oma väljakutsed. Peamine väljakutse on tagada, et avatud lähtekoodiga projektid oleksid pikas perspektiivis jätkusuutlikud ning piisavalt ressursse ja inimesi, et jätkata arendust ja toetust. Teine väljakutse on avatud lähtekoodiga tarkvara kvaliteedi ja turvalisuse tagamine, mis põhineb koostööl arendusprotsessil ja vabatahtlike panusel.

Lisaks võib globaalse ja mitmekesise kaastööliste kogukonnaga tõhusa koostöö tegemisel ning avatud lähtekoodiga projektide juriidilistes ja litsentsimise keerukuses navigeerimisel tekkida probleeme. Samuti võib üksikisikutel ja organisatsioonidel olla keeruline avatud lähtekoodiga tarkvara kasutusele võtta, kuna tarkvara tõhusaks kasutamiseks ja hooldamiseks võivad nad vajada märkimisväärseid tehnilisi teadmisi ja ressursse.

Määrused mängivad olulist rolli avatud lähtekoodiga tarkvara stabiilsuse ja turvalisuse tagamisel. Mõnes tööstusharus, nagu rahandus või tervishoid, võivad kohalikel regulaatoritel olla tehnoloogiariskide juhtimiseks spetsiifilised nõuded, mida tuleb järgida. Näiteks võib riigi kohalik regulaator nõuda, et finantsasutused võtaksid avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamisel kasutusele konkreetsed turvaprotokollid ja riskijuhtimistavad.

Need eeskirjad aitavad tagada avatud lähtekoodiga tarkvara turvalisuse ja stabiilsuse ning annavad juhiseid organisatsioonidele, kes soovivad kasutusele võtta avatud lähtekoodiga tehnoloogiat. Neid eeskirju järgides saavad organisatsioonid vähendada avatud lähtekoodiga tarkvarast tulenevate turvaaukude ja muude probleemide ohtu.

Üldiselt mängivad eeskirjad avatud lähtekoodiga tarkvara stabiilsuse ja turvalisuse tagamisel olulist rolli ning annavad vajalikke juhiseid organisatsioonidele, kes soovivad kasutusele võtta avatud lähtekoodiga tehnoloogiat. Neid eeskirju järgides saavad organisatsioonid täielikult ära kasutada avatud lähtekoodiga tarkvara eeliseid, minimeerides samal ajal riske ning tagades tehnoloogia stabiilsuse ja turvalisuse.

Näited väärtuslikest eeskirjadest: TRM by MAS

Singapuri rahandusamet (ROHKEM) on kasutusele võtnud tehnoloogilise riskijuhtimise (TRM) raamistik, et suurendada finantsasutuste vastupanuvõimet tehnoloogiariskide vastu. Raamistiku eesmärk on suunata finantsasutusi oma tehnoloogiasüsteemidega seotud riskide juhtimisel ja julgustada heade tehnoloogiatavade kasutuselevõttu. TRM-i raamistik hõlmab tehnoloogiariskide juhtimise erinevaid aspekte, sealhulgas infoturvet, talitluspidevust ja hankijate juhtimist. Finantsasutused peavad rakendama TRM-i raamistikku ning regulaarselt hindama ja täiustama oma tehnoloogiariskide juhtimise tavasid. MAS TRM raamistik on näide regulatsioonist, mille eesmärk on edendada finantssektori stabiilsust ja vastupidavust tehnoloogiariskide ees.

Andmekaitse üldmäärus

Huvitav näide tarkvaratööstuse regulatsioonist on Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) – määruste kogum, mis reguleerib seda, kuidas Euroopa Liidus tegutsevad organisatsioonid isikuandmeid koguvad, töötlevad ja säilitavad. See kehtib kõigi isikuandmeid töötlevate organisatsioonide kohta, olenemata organisatsiooni asukohast, ning see on oluliselt mõjutanud tarkvaratööstust.

GDPR nõuab, et organisatsioonid rakendaksid tugevaid privaatsuskontrolli ja oleksid isikuandmete kogumise ja töötlemise osas läbipaistvad, sealhulgas rakendaksid krüpteerimist ja juurdepääsu kontrolli, et tagada isikuandmete turvalisus. Lisaks peavad organisatsioonid suutma tõendada, et nad järgivad GDPR-i, ja nad peavad määrama andmekaitseametniku, kes jälgib nende privaatsustavasid.

GDPR on tarkvaratööstust põhjalikult mõjutanud, kuna organisatsioonid on pidanud oma privaatsustavad ümber hindama ja oma tehnoloogiat määrusega vastavusse viimiseks uuendama. Lisaks on see tõstnud teadlikkust privaatsusest ja andmekaitsest ning aidanud kaasa uute privaatsustehnoloogiate ja -tavade arendamisele tarkvaratööstuses.

GDPR on põnev näide tarkvaratööstuse reguleerimisest, mis on tööstust märkimisväärselt mõjutanud ning aidanud edendada privaatsust ja turvalisust digitaalajastul.

GDPR-i piirangud

Andmekaitse üldmäärusel (GDPR) on mitmeid piiranguid, sealhulgas keerukus, hind, erinev jõustamine, ülemaailmne mõju ja tehnoloogilised piirangud. Määruse täitmine võib olla organisatsioonide jaoks keeruline selle keerukuse ja vajalike ressursside tõttu. Rakenduskulud võivad olla suured, eriti väikeste organisatsioonide puhul. Jõustamise tase on riigiti erinev, mistõttu on organisatsioonidel keeruline oma kohustusi mõista. 

Määrust kohaldatakse ülemaailmselt ELi isikuandmeid töötlevatele organisatsioonidele, mis võib märkimisväärselt mõjutada organisatsioone, mis tegutsevad mitmes piirkonnas. Tehnoloogilised piirangud, nagu asjatundlikkuse või tehnoloogia puudumine, võivad takistada organisatsioonidel määrust täielikult järgimast.

kokkuvõte

Kokkuvõtteks võib öelda, et avatud lähtekoodiga tarkvara kasvav roll tarkvaratööstuses on märkimisväärne ja areneb jätkuvalt. Avatud lähtekoodiga tarkvara pakub patenteeritud tarkvaraga võrreldes palju eeliseid, sealhulgas suurem läbipaistvus, paindlikkus ja koostöö. Andmekaitse üldmäärus (GDPR) on aidanud tõsta teadlikkust privaatsusest ja andmekaitsest. See on ajendanud tarkvaratööstuses uute privaatsustehnoloogiate ja -tavade väljatöötamist. Avatud lähtekoodiga tarkvara võib toetada organisatsioonide GDPR-i järgimist ning edendada privaatsust ja andmekaitset.

Ajatempel:

Veel alates Fintextra