Saksamaa relvaeksport jõudis 2023. aastal rekordilisele tasemele

Saksamaa relvaeksport jõudis 2023. aastal rekordilisele tasemele

Ajatempel: 2. jaanuar 2024 9:09
Allikasõlm: 3043021

Eelmisel kuul seadusandjatele avaldatud esialgsetel andmetel lubas Saksamaa valitsus 2023. aastal rohkem relvaeksporti kui kunagi varem.

Ukraina sõda soodustas seda tõusu osaliselt – eksport Kiievisse on 2022. aastaga võrreldes enam kui kahekordistunud. Rekordiline maht järgib valitsuse võetud kohustust kehtestada relvamüügile karmimad piirangud, mis on kampaania käigus antud lubadus.

Detsembri keskpaiga seisuga oli Saksamaa lubanud eksportida kaitseartikleid 11.7 miljardi euro (12.8 miljardi dollari) väärtuses, nagu selgus vastusest parlamendipäringule. Sellest summast 6.1 miljardit eurot moodustasid relvad, ülejäänud 5.6 miljardit eurot liigitati muudeks kaitseartikliteks.

Eelmine relvaekspordi rekord püstitati 2021. aastal, 9.35 miljardit eurot.

Berliini valitsuselt oodatakse lähinädalatel ametlikku arvestust kogu 2023. aasta kohta.

Suurim osa ekspordist oli eelmisel aastal suunatud Ukrainasse. Kiiev sai 4.1. aastal vastu võtta Saksamaalt sõjalist eksporti üle 2023 miljardi euro, näitavad esialgsed numbrid. See tähendas Ukrainale antava abi edasist kasvu 2.24. aasta lubatud ekspordilt 2022 miljardi euro väärtuses.

Ka Iisrael oli kümne suurima abisaaja hulgas, 323 miljonit eurot eraldati riigile, mis on alates 7. oktoobrist Hamasiga sõdinud. Saksa avalik-õiguslik ringhääling ARD tähistas 2022. aastaga võrreldes kümnekordset kasvu. teatatud.

Need ekspordiload vaenutegevuses osalenud valitsustele seadsid veelgi kahtluse alla Saksamaa enda kehtestatud piirangu mitte eksportida relvi aktiivsetesse sõjapiirkondadesse – normi, mis määratleti juba kantsler Olaf Scholzi pöördelises pöördepunktis (“pöördepunkt") kõne pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal.

Scholzi sotsiaaldemokraadid olid teinud sellest ühe oma kampaania lubadusi kehtestada uus seadus, mis piirab relvaeksporti valitsustele, kes osalevad sõjas või kellel on probleeme inimõigustega. Sotsiaaldemokraatide, roheliste ja liberaalide valitsuskoalitsioon fikseeris lubaduse omaette punktina koalitsioonileping novembris 2021 ja avaldas a kümneleheküljeline ettepanek mis sisaldab põhipunkte. Tekst laialivalguv nõuab ühelt poolt rangemaid võrdlusaluseid ja teiselt poolt vajadust geopoliitilise manööverdamise järele. Sellest ajast peale näib algatus suures osas seiskunud, mida varjutab Saksamaa julgeolekuolukorra põhimõtteline ümberhindamine pärast Venemaa sõda Ukraina vastu.

Peale Ukraina olid 2023. aastal suurimad abisaajad Norra (1.2 miljardit eurot), Ungari (1 miljard eurot), Ühendkuningriik (655 miljonit eurot) ja USA (545 miljonit eurot). Esikümnesse mahtusid veel Poola, Prantsusmaa, Iisrael, Lõuna-Korea ja Küpros.

Linus Höller on kaitseuudiste Euroopa korrespondent. Ta käsitleb rahvusvahelist julgeolekut ja sõjalisi arenguid kogu kontinendil. Linusel on kraad ajakirjanduses, politoloogias ja rahvusvahelistes uuringutes ning praegu omandab ta magistrikraadi tuumarelva leviku tõkestamise ja terrorismi uuringutes.

Ajatempel:

Veel alates Kaitseväe uudised