Ungari märku andis Rootsi lähenemine NATO liikmelisusele pärast Türgi hääletust

Ungari märku andis Rootsi lähenemine NATO liikmelisusele pärast Türgi hääletust

Allikasõlm: 3084324

WASHINGTON – Rootsi on NATO ukse ees.

Sel nädalal hääletas Türgi parlament ülekaalukalt Stockholmi kaitseliitu kuulumise poolt. Ungari peaminister Viktor Orban, kes on ainsana allesjäänud kinnihoidja, postitas täna sotsiaalmeedia saidile X, et ka tema on selle poolt.

„Kinnitasin veel kord, et Ungari valitsus toetab NATO liikmelisust #Rootsi" Orban kirjutas, kirjeldades telefonivestlust NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga. "Samuti rõhutasin, et me jätkame Ungari Rahvusassambleel tungivalt, et see hääletaks Rootsi ühinemise poolt ja sõlmiks #ratifitseerimine esimesel võimalusel."

Rootsi esitas NATO liikmeks saamise avalduse 2022. aasta mais, vaid mõni kuu pärast seda, kui Venemaa tungis Ukrainasse. Otsus oli järsk pööre Rootsi välispoliitikas, mis oli varem pooldanud mitteühinevat staatust.

2022. aastal samamoodi kehtinud Soome sai täisliikmeks mullu aprillis.

Rootsi kõrgeim sõjaväeametnik kindral Michael Claesson jälgis ärevalt oma telefoni, et teha lõpparve. Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan, kes lükkas hääletuse senini edasi, peab Ankarale siiski lõpliku okei andma.

"Ungari protsess ei ole veel lõppenud," hoiatas Claesson. "Aga ma olen lootusrikas."

Claesson ütles, et pärast nii palju viivitusi oli ta lõpliku heakskiitmise kuupäeva ennustamise suhtes ettevaatlik. Kuid ta ütles, et see tuleb enne sel suvel Washingtonis toimuvat NATO tippkohtumist.

Ta lisas, et hämaras olles on Rootsi teinud kõik endast oleneva, et valmistuda NATO liikmeks saamiseks, ilma et ta oleks tegelikult täisliikmeks saanud. Kuid kuni Ungari kinnitava hääletuseni puudub Stockholmil juurdepääs kogu bloki luureandmetele, krüptograafiale ja tehnilistele standarditele ning seda ei võeta operatsiooniplaanidesse.

Claessoni sõnul on peamine prioriteet integreerumine NATO raketitõrjevõrku.

"See on ka tehniliselt ja koostalitlusvõimelt üsna keeruline," ütles ta.

Washingtoni-reisil kohtus Claesson Ameerika sõjaväeametnikega, sealhulgas staabiülemate ühendrühma aseesimehega, ja mõttekodadega, sealhulgas isolatsionistide kallakuga Heritage Foundationiga.

Vaid mõni tund varem andis rahvusvaheliste julgeolekuküsimuste asekaitseminister Celeste Wallander ajakirjanikele ülevaate pärast seda, kui Ukrainat toetavad riigid kogunesid esimest korda pärast seda, kui Ameerika julgeolekuabi tühjaks jooksis. Ta hoiatas, et paus põhjustab rindel laskemoona puudust – seda puudust, mida Venemaa on püüdnud ära kasutada, kuid siiani pole seda õnnestunud.

Kongressis on praegu takerdunud hiiglaslik täiendavate kaitsekulutuste eelnõu. Senaatorid ei ole veel avaldanud piirijulgeolekuleppe teksti, mis võib vabastada Kiievile umbes 61 miljardit dollarit täiendavat abi.

Claesson märkis, et Ukraina-meelsed juhid Euroopa pealinnades peavad samamoodi nõudma riigile sõjalist abi.

“We have … more or less the same challenges in terms of where the cohesion of the European Union is taking us in this issue,” Claesson said. “I take nothing for granted.”

Noah Robertson on Defense Newsi Pentagoni reporter. Varem käsitles ta Christian Science Monitori riiklikku julgeolekut. Tal on bakalaureusekraad inglise keeles ja valitsuses William & Mary kolledžis oma kodulinnas Williamsburgis Virginias.

Ajatempel:

Veel alates Kaitseväe uudised