Kliimamuutuste kõige olulisem probleem, millega Uus-Meremaa silmitsi seisab: uuring

Keskkonnatajumise uuring, mille on koostanud Manaaki Whenua – Landcare Research ja Lincolni ülikooli teadlased, on alates 2000. aastast tehtud iga kahe kuni kolme aasta järel ning see on pikim omataoline uuring kogu maailmas. Selles vaadeldakse, millised on inimeste arvates Uus-Meremaa õhule, maale ja veele avaldatavad peamised survetegurid, ning pakub "rikast" andmeallikat keskkonna biofüüsikaliste andmete täiendamiseks.

Alates 2010. aastast kõigis küsitlustes pidasid vastajad maailma kõige olulisemaks probleemiks kliimamuutust, kusjuures magevett peeti Uus-Meremaa kõige olulisemaks probleemiks aastatel 2010–2019. Kliimamuutus on aga praegu mõlema Uus-Meremaa kõige olulisem keskkonnaprobleem. ja maailm 2022. aastal vastavalt 20.5% ja 41.9% vastanutest.

Katkestage ühendus "puhta rohelise" pildi ja tegelikkuse vahel

Uuring näitab erinevatel tasanditel katkestusi inimeste arusaamade ja tegeliku keskkonnaseisundi vahel. Vastajad arvasid, et Uus-Meremaa üldine keskkonnaseisund oli 2022. aastal ja kahes eelmises uuringus paranenud, kusjuures 2019. aastal suurenes oluliselt nende osakaal, kes arvasid, et üldine keskkonnaseisund oli „väga hea”.

See on aga Uus-Meremaa omaga vastuolus keskkonnategevuse tulemuslikkuse indeks (EPI) jätkusuutlikkuse mõõtmine, mis tegelikult langes viimase kümne aasta jooksul ülemaailmselt 8. kohalt 26. kohale, samas kui teistes riikides, nagu Ühendkuningriik, Austraalia ja Hiina, paranes olukord. Uus-Meremaa oli ka ainus huvipakkuv riik, kes ei parandanud oma EPI "tooreskoori" alates 2012. aastast, mis tähendab, et teised riigid ei ole mitte ainult oma edetabelit edestanud, vaid ta ei ole ka oma varasemate tulemustega võrreldes mingeid parandusi teinud.

Arusaamad, mis on vastuolus keskkonna langusega

Vastupidiselt sellele jäi ka arusaam merekeskkonnast staatiliseks või paranes biofüüsikalised suundumused, mis näitavad halbu tingimusi ning maismaal toimuva tegevuse ja kliimamuutuste kasvavat survet.

Kuigi põlise võsa ja metsade seisukorras oli ebakindlust, arvasid küsitlusele vastajad üldiselt, et see on heas seisukorras. Enamikus piirkondades muudetakse põlispõõsaid ja metsi siiski peamiselt eksootilisteks rohumaadeks ja metsadeks.

Teadlased tõid välja Southlandi näitena, kus arusaamad ja andmed erinevad: piirkond kaotas aastatel 3,944–2012 2018 ha põlisrahvaste maakatet. Southlandi vastajad arvasid aga, et nii põlisrahvaste maakatte seisukord kui ka majandamise kvaliteet nende piirkonnas on keskmisest kõrgem. samal perioodil tasemel "piisavalt hea".

Arvamuste muutumine põllumajandusest

2013. ja 2016. aasta vastajad arvasid, et põllumajandus ja põllumajandus on Uus-Meremaa jaoks tähtsuselt teine ​​probleem, kuid selle probleemi tuvastanud vastajate osakaal langes 5. aastal 2019 protsendini ja 5.7. aastal 2022 protsendini.

Jõgedele, järvedele, märgaladele ning maismaataimedele ja loomadele avaldati suurimat survet kuni 2019. aastani, mil seda survet valinud vastajate osakaal langes. Alates 2016. aastast on vastajad määratlenud reo- ja sademevee nende piirkondade põllumajandusest olulisema survetegurina.

Vastajatel on erinevad arusaamad sellest, kui hästi nende piirkonna talud keskkonna heaks oma osa annavad. Vähemalt pooled kõigi piirkondade vastajatest arvavad, et nende piirkondade talude üldine keskkonnamõju on vähemalt piisav ning vähemalt pooled Taranaki, Nelsoni ja lääneranniku vastajatest arvavad, et nende piirkondade talude keskkonnategevuse tulemuslikkus oli hea. ” või „väga hea”.

Vastajad olid vähem optimistlikud talude suhtes, mis annavad oma panuse veekvaliteedi, kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse heaks. Keskmiselt vähem kui 33% vastanutest arvas, et nende piirkondade talud on nende keskkonnaalade heaks oma panuse andmisel "head" kuni "väga head". Samuti olid vastajad väga ebakindlad, kui hästi nende piirkondade taludel veekvaliteedi, kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse osas läheb.

Keskkonnaosalus väheneb

Kodumajapidamisjäätmete taaskasutamine oli 2022. aastal kõige populaarsem keskkonda toetav tegevus, kuid keskkonnategevuses osalemise määr oli langenud oluliselt alla 2010. aasta taseme. 

14. aastal kasutas taaskasutust 2022% vähem vastajaid kui 2010. aastal.

Varasematel aastatel kasvatas vähemalt 50% vastanutest ise juurvilju, vähendas elektritarbimist, kompostis olmejäätmeid, ostis keskkonnasõbralikke tooteid, vähendas magevee kasutamist, külastas rahvusparki või sõitis tööle ühistranspordiga.

Aastaks 2022 ostsid aga vähem kui pooled vastajatest keskkonnasõbralikke tooteid, vähendasid magevee kasutamist, külastasid rahvusparki või sõitsid tööle ühistranspordiga – suurim osaluse langus toimus aastatel 2019–2022.