Eksperdid hoiatavad AI kasvava ohu eest ajakirjandusele Senatis

Eksperdid hoiatavad AI kasvava ohu eest ajakirjandusele Senatis

Allikasõlm: 3067812

Senati privaatsuse, tehnoloogia ja õiguse alamkomitee istungil teemal „Tehisintellekt ja ajakirjanduse tulevik“ toimus 10. jaanuaril 2024 USA Kapitooliumis Washingtonis.

Eksperdid hoiatasid 10. jaanuari istungil ohu eest, mida tehisintellekt kujutab ajakirjandusele. Meediajuhtide ja akadeemiliste ekspertide ütluste kohaselt senati eraelu puutumatuse, tehnoloogia ja õiguse kohtunike allkomitee ees aitab AI kaasa ajakirjanduse suur tehnoloogiast tingitud allakäik.

Lisaks rääkisid nad sellest, kuidas intellektuaalomandiga seotud probleemid tekivad, kui tehisintellekti mudeleid koolitatakse tegema professionaalse ajakirjaniku tööd. Samuti tekitasid nad häireid tehisintellekti toel leviva valeinformatsiooni kasvavate ohtude pärast.

Autoriõigusega seotud probleemid

Generatiivseid tehisintellektisüsteeme, mis suudavad luua pilte, teksti või mis tahes tüüpi meediume, tuleb treenida tohutute andmemahtude abil. Suur tehisintellekti arendaja OpenAI tegi koostööd USA-s asuva mittetulundusliku uudisteagentuuriga Associated Press, et saada juurdepääs kvaliteetsetele tekstiandmetele. Nad pääsesid osale AP arhiivist, et kasutada OpenAI tooteid.

Samamoodi teeb OpenAI koostööd rahvusvahelise meediaettevõttega Axel Springer. See on osa sellest, millest ChatGPT teeb kokkuvõtte Axel Springerile kuuluvate uudisteväljaannete artiklitest. ChatGPT pakub ka linke ja omistusi. Kõigil uudisteväljaannetel pole aga sarnaseid pakkumisi. New York Times andis OpenAI ja selle suurinvestori Microsofti kohtusse.

Hagi kohaselt on New York Times väidab et OpenAI mudeleid koolitati nende materjalidega. Samuti ütlesid nad, et OpenAI mudelid pakkusid konkureerivat toodet ja see on põhjustanud miljardeid dollareid seadusjärgseid ja tegelikke kahjusid. Sellest tulenevalt vastas OpenAI 8. jaanuaril hagile blogipostitusega. Blogipostitus vaidlustas Timesi juriidilised nõuded ja märkis selle erinevaid tegevusi terviseuudiste ökosüsteemi toetamiseks.

Märkimisväärne on see, et tehisintellekti arendajate vastu algatatud autoriõiguse juhtumite hulgas on New York Timesi kohtuasi kõrgeima profiiliga juhtum. Koomik Sarah Silverman ning autorid Christopher Golden ja Richard Kadrey andsid OpenAI ja Meta kohtusse 2023. aasta juulis. Nad kaevati kohtusse selle eest, et nad õpetasid oma tehisintellekti mudeleid kirjutama ilma loata.

Sarnaselt kaebasid kunstnikud Kelly McKernan, Sarah Andersen ja Karla Orti 2023. aasta jaanuaris kohtusse Midjourney, Stability AI ja DeviantArt. Need ettevõtted arenenud pilti genereerivaid tehisintellekti mudeleid ja nad kaevati kohtusse tehisintellektimudelite koolitamise eest nende töös. USA ringkonnakohtunik William Orrick jättis aga osa hagist oktoobris rahuldamata ning hagejad muutsid hagi ja esitasid selle uuesti novembris.

Condé Nasti tegevjuht Roger Lynch väidab, et generatiivsed AI-tööriistad on ehitatud varastatud asjadest. Condé Nast on meediaettevõte, mis omab mitmeid väljaandeid, sealhulgas The New Yorker, Juhtmegaja GQ. Kuulamisel kutsus ta üles "kongressi sekkumisele", et tehisintellekti arendajad maksaksid avaldajatele nende sisu eest.

Veelgi enam, kaubandusliidu, riikliku ringhäälinguorganisatsioonide liidu president ja tegevjuht Curtis LeGeyt ütles, et seadusandlusläbirääkimised olid ennatlikud, väites, et kehtivad autoriõiguse kaitsed peaksid kehtima. Ta ütles, et nad peaksid turu tööle panema, kuna on selge, mida kehtivad seadused generatiivse AI suhtes kohaldatakse.

Mure valeinformatsiooni pärast

Lisaks LeGeyt hoiatas senaatorid ohust, mida tehisintellekti loodud desinformatsioon ajakirjandusele kujutab. Ta jätkas, et tehisintellekti kasutamine usaldusväärsete isiksuste sarnasuse manipuleerimiseks, arstimiseks või väärkasutamiseks võib levitada valeinformatsiooni või pettusi.

Ajatempel:

Veel alates MetaNews