Biden võõrustab Hilli liidreid, kui Kongress astub Ukraina kokkuleppe poole

Biden võõrustab Hilli liidreid, kui Kongress astub Ukraina kokkuleppe poole

Allikasõlm: 3068419

WASHINGTON – President Joe Biden võõrustas kolmapäeval Valges Majas Kongressi juhte, püüdes välja murda ummikseisust, mis on peatanud tohutu välisabi seaduseelnõu, mis hõlmab julgeolekuabi Ukrainale, Iisraelile ja Indo-Vaikse ookeani piirkonna partneritele.

Kohtumine toimub siis, kui Kongress läheneb immigratsioonipoliitika muudatuste kokkuleppele, mida vabariiklased on püüdnud avada 61 miljardi dollari väärtuses Ukraina abi.

Esindajatekoja spiiker Mike Johnson, R-La., esines pärast kohtumist Valges Majas ajakirjanikele lühidalt. Tema kõrval olid kaks tugevat Ukraina abi pooldajat esindajatekoja relvajõudude esimees Mike Rogers (R-Ala) ja välissuhete esimees Mike McCaul (R-Texas).

Johnson nimetas kohtumist "produktiivseks" ja ütles, et taotles "sisulist poliitikamuutust piiril".

"Me ei nõua kindlat nime ega õigusakti, kuid oleme kindlad, et elemendid peavad olema tähendusrikkad," lisas ta. "Me mõistame Ukraina rahastamise vajalikkust ja tahame öelda, et status quo on vastuvõetamatu."

Johnsoni kommentaarid näisid peegeldavat nihet; ta nõudis varem Ukraina abi sidumist parlamendi immigratsiooniseaduse eelnõuga, mille demokraadid on tugevalt vastu. Ta märkis, et tal oli eelmisel nädalal sellel teemal telefonikõne Bideniga.

Johnson ütles, et Bideni administratsioon peab vastama küsimustele "strateegia, lõppmängu ja Ameerika rahva väärtusliku varanduse eest vastutamise kohta".

maja Vabariiklased on muutunud Ukraina abi suhtes üha skeptilisemaks Viimastel kuudel, kuid Johnsoni kommentaarid viitavad kasvavale avalikkusele Kiievile antava kaubandusabi andmisele immigratsioonipoliitika muudatusteks.

Bideni administratsioon on öelnud, et ei edasta Ukrainale rohkem relvi ilma Kongressi rahastuseta selle viimane 1 miljard dollarit detsembris USA varude täiendamiseks Kiievisse saadetud relvadest.

Valge Maja koosolekuga ühinesid ka esindajatekoja vähemuse juht Hakeem Jeffries (D-N.Y.), senati enamuse juht Chuck Schumer (D-N.Y.) ja senati vähemuse juht Mitch McConnell (R-Ky).

McConnell, kes otsustas siduda senatis Ukraina abi immigratsioonipoliitikaga, on pooldanud kahepoolset immigratsioonilepet. Ta ennustas, et senat võib välisabi kulutuste seaduse üle hääletada juba järgmisel nädalal. Ja Schumer ütles enne kohtumist ajakirjanikele, et "esimest korda arvan, et tõenäosus saada see senatis korda on suurem kui mitte teha."

McConnell ja senati vabariiklased esitasid eelmisel kuul ligikaudu 110 dollari suuruse välisabi kuluarve, mis põhineb Bideni oktoobrikuine lisataotlus sest see ei hõlmanud sisserändepoliitika muudatusi.

See arve sisaldab 13.5 miljardit dollarit Kiievi relvastamise jätkamiseks Ukraina julgeolekuabi algatuse kaudu. Senati seaduseelnõu kokkuvõtte kohaselt eraldab see kaitseministeeriumile 15.1 miljardit dollarit, et jätkata ukrainlaste toetamist sõjalise väljaõppe, luureandmete jagamise ja "suurema kohalolekuga Euroopa väejuhatuse vastutusalas".

Lisaks eraldatakse seaduseelnõuga 24.5 miljardit dollarit relvade täiendamiseks, mille USA on oma varude kaudu juba Ukrainale ja Iisraelile saatnud. Samuti eraldatakse 2.8 miljardit dollarit laskemoonatööstusbaasi võimsuse suurendamiseks.

"Ukraina kannatab juba relvastuse puudumise all," ütles Schumer kohtumise eel. "Kui Ukraina läheb kokku, kannatame tagajärgede all mitte kuid, vaid aastaid."

Ta lisas, et Valge Maja kohtumise eesmärk oli "ausalt öeldes selgeks teha, et Ukrainas muutuvad asjad hullemaks ja kui me neile kiiresti abi ei saa, võib kogu asi ümber pöörata ja olla pöördumatu."

Eelnõu sisaldab ka 14 miljardit dollarit täiendavat sõjalist abi Iisraelile, kui see jätkab pealetungi Gaza sektoris.

Lisaks eraldab see 2 miljardit dollarit välismaist sõjalist rahastamist liitlastele ja partneritele Indo-Vaikse ookeani piirkonnas, sealhulgas Taiwanile. See hõlmab ka rohkem kui 2 miljardit dollarit allveelaevade tööstusbaasi võimsuse suurendamiseks, kuna Kongressi mured on kolmepoolne AUKUS-leping, mille kohaselt USA saadab Austraaliasse kuni viis Virginia-klassi laeva, mis võib mereväe tootmiseesmärke veelgi pingestada.

Lõplikud rahastamistasemed võivad aga muutuda, kui ja kui senat jõuab kompromissile ja avalikustab uue seaduseelnõu.

Bryant Harris on Defense Newsi kongressi reporter. Ta on kajastanud USA välispoliitikat, rahvuslikku julgeolekut, rahvusvahelisi asju ja poliitikat Washingtonis alates 2014. aastast. Ta on kirjutanud ka välispoliitikale, Al-Monitorile, Al Jazeera English ja IPS Newsile.

Ajatempel:

Veel alates Kaitseuudiste kongress