Belgia nõustub saatma Ukrainasse F-16, kuid mitte enne 2025. aastat

Belgia nõustub saatma Ukrainasse F-16, kuid mitte enne 2025. aastat

Allikasõlm: 2930923

MILLAN – Belgia valitsus teatas, et annab alates 16. aastast Ukrainale seni avalikustamata arvu F-2025 hävitajaid. Mõned nimetavad seda otsust riigi valitsevasse koalitsiooni kuuluvate poliitiliste fraktsioonide vaheliseks kompromissiks.

11. oktoobril tegi Belgia lõpu viimastel kuudel omaks võetud kõikuvale seisukohale F-16 saatmise küsimuses Ukrainasse.

"Belgia on alates 2025. aastast võimeline tarnima Ukrainat F-16-ga," ütles peaminister Alexander De Croo ajakirjanikele pärast kohtumist Ukraina presidendi Volodymyr Zelenskyga Brüsselis.

Ametnik lisas aga, et sellise otsuse peab kinnitama riigi järgmine valitsus pärast järgmise aasta mais toimuvaid valimisi.

Algselt teatas kaitseminister Ludivine Dedonder kolmapäeval kohalikule ringhäälingule Bel RTL antud intervjuus, milles ta selgitas, et lepingu spetsiifika "sõltub Belgia uute F-35 võimete ülesehitusest".

Tehing hõlmab lisaks Ukraina pilootide ja missioonide planeerijate koolitamist, mis algab 2024. aastal ning kaks Belgia ettevõtet, Sabena Engineering ja Patria Bec, pakuvad F-16 laevastikule olulist tehnilist tuge, selgub Belgia kaitseministeeriumi pressiteatest. . Septembris liitus Belgia veel tosina F-16 kursusi pakkuva riigi koalitsiooniga.

Belgia kaitseministeeriumi pressiesindaja Rodolphe Polis ütles Defense Newsile, et riigi varudes on praegu 53 F-16.

2018. aastal sõlmis Brüssel mitme miljardi dollari suuruse lepingu Lockheed Martiniga 34 hävitaja F-35 tarnimiseks, mis asendavad tema valduses olevaid vananevaid F-16. Nende tarnete tähtaeg on aga juba viibinud.

"2023. aasta aprillis kinnitas minister Dedonder, et 35. aasta esimeses kvartalis tarnitakse ainult kaks F-2024 neljast esialgsest," ütles Belgias asuva Kuningliku Kõrgema Kaitseinstituudi mõttekoja teadur Alain De Neve. . "See tähendab, et üleminek F-16-le F-35-le võib tekkida luksudes, samal ajal on Belgia kohustatud säilitama töökorras lennukipargi, eriti oma ühismissioonide jaoks Baltikumis."

Belgia panustab selle õhuruumi seiresse osana NATO tugevdatud valvetegevusest ja Balti õhuturbest. See oli ka üks esimesi F-16 rahvusvahelisi kliente, kes sai oma esimesed tarned üle 40 aasta tagasi.

Uudis, et lennukid ei jõua Ukrainasse enne veel kahe aasta möödumist, on mõned vaatlejad petnud, kuna Ukraina ametiisikud on teinud tugevat lobitööd, et need relvad jõuaksid sõjast räsitud riiki võimalikult kiiresti.

De Neve jaoks on mõnevõrra üllatav, et Belgiat selles küsimuses esile tõsteti.

"Otsus saata Ukrainasse F-16-d kujutab endast, nagu sageli Belgias, otsust, mis põhineb kompromissil valitsevat valitsuskoalitsiooni moodustavate erinevate poliitiliste tundlikkuste vahel... See võib olla keeruline protsess ja tõsi, sündmustega sünkroonida, ”ütles ta.

Siiski väidab ta, et tähtaeg tuleb asetada F-16 annetavate riikide muude lubaduste laiemasse konteksti.

„Juba 2023. aasta jaanuaris andis Holland teada, et on valmis F-16-sid Ukrainale tarnima, kuid USA heakskiit oli otsustava tähtsusega, mis tuli kevadel. See tähendab, et esimeste tarnelubaduste andmisest on möödunud kümme kuud ja ühtegi lennukit pole veel Ukraina vägedele üle antud,“ märkis De Neve.

Valitsusametnikud on viimastel kuudel väljendanud kasvavat võimalust, et Venemaa-Ukraina sõda võib muutuda külmutatud konfliktiks, mis võib kesta mitu aastat kuni kümme aastat.

Elisabeth Gosselin-Malo on Defense Newsi Euroopa korrespondent. Ta käsitleb mitmesuguseid sõjaliste hangete ja rahvusvahelise julgeolekuga seotud teemasid ning on spetsialiseerunud lennundussektori aruandlusele. Ta asub Itaalias Milanos.

Ajatempel:

Veel alates Kaitseuudised Air