USA saadab Ukrainale seni suurima paki, mille väärtus on 3.75 miljardit dollarit

USA saadab Ukrainale seni suurima paki, mille väärtus on 3.75 miljardit dollarit

Allikasõlm: 1889178

WASHINGTON – USA teatas oma suurimast Ukraina abipakett, mille väärtus on 3.75 miljardit dollarit, mis sisaldab Bradleysid ja muid soomusmasinaid ning veel 907 miljonit dollarit finantseerimine et Ukraina ja tema naabrid ostaksid Ameerikas toodetud relvi ja varustust.

USA uus sõjaline väljamakse – väärtusega umbes 2.85 miljardit dollarit ja sisaldab 50 jalaväe lahingumasinat M2A2 Bradley tankitõrjerakettidega relvastatud — eesmärk on jõuda võimalikult palju Ukraina vägede kätte talvekuudel, enne kevade saabumist ja lahingutegevuse oodatava kasvu algust.

Pentagoni ametnike sõnul pakuvad mitmesaja soomuki tarnimine, USA plaanid Ukraina vägede kombineeritud relvade väljaõpetamiseks ning Bradleyde operatsioonid ja hooldused Ukrainale võimaluse territooriumi tagasivõtmiseks Venemaa sissetungijõududelt. Eeldatakse, et sõidukid aitavad Ukraina jalaväel saada oma kiiresti liikuvaid soomusvägesid.

"Need võimed täiendavad ja töötavad koos USA juhitava laiendatud väljaõppega, mis algab sel kuul ja mis suurendab Ukraina suutlikkust viia läbi ühismanöövreid ja kombineeritud operatsioone," ütles Venemaa, Ukraina ja Euraasia kaitseministri asetäitja Laura Cooper. Viisnurk. "Me tagame, et Ukrainal on nii varustus kui ka kvalifitseeritud jõud, mis on vajalikud Venemaa agressiooni tõrjumiseks."

Uus abi, mis lähtub Ukraina kulupakett Kongress kiitis heaks Eelmisel kuul sisaldab USA välismaise sõjalise rahastamise programmi raames 225 miljonit dollarit Ukrainale ja 682 miljonit dollarit Euroopa liitlastele, et osta pikaajaliselt Ameerikas toodetud sõjavarustust. Cooper ütles, et Ukraina ostab tõenäoliselt õhutõrjerelvi, suurtükiväge ja soomusmasinaid, mis on tema peamised prioriteedid.

USA sõjaväevarudest ammutatud uusim sõjatehnika sisaldab uut tüüpi mürske, nagu seni avaldamata hulk RIM-7 Seasparrow rakette, mida Ukraina saab integreerida oma nõukogudeaegsesse Buki õhutõrjesse, ja 4,000 127 mm Zuni raketti, mida saab paigaldatud Ukraina fikseeritud või pöörleva tiivaga lennukitele.

Koos Bradleydega tuleb rohkem M113 soomustransportööre; miinikindlad, varitsuskaitsega sõidukid; ja Humvee. USA saadab esimest korda 155 mm Paladini iseliikuvaid haubitsaid koos rohkem 105 mm veetavate haubitsate ja nendega seotud laskemoonaga.

BAE Systemsi roomiksõiduk Bradley kannab kuni 10 sõdurit ja on tavaliselt relvastatud kahe tankitõrjerakettiga TOW, 25 mm Bushmasteri kettkahuri ja 7.62 mm koaksiaalkuulipildujaga. Sellega saadab USA 500 TOW raketti ja 250,000 25 padrunit XNUMX mm laskemoona.

Saksamaa ja Prantsusmaa lubasid saata ka oma arsenalidest jalaväe lahingumasinaid, kuid liitlased ei saatnud lääne tanke, mis on Ukraina vajaduste jaoks keerukamad ja millel on pikema laskekaugusega relvad. Bradley, mida kasutatakse vägede transportimiseks lahingusse, ei ole tank, kuid seda tuntakse tankitõrjeraketi tõttu "tankitõrjujana".

Cooper kaitses soomusmasinate saatmise tempot ja USA vastumeelsust Abramsi tankide saatmisel. Ta ütles, et uus pakett muutus sobivaks, kuna Ukraina väed on Ameerika ja teiste süsteemide osas "demonstreerinud palju kasvavat oskust hoolduse ja hoolduse vallas", osaliselt kaughoolduse kasutamise kaudu.

Kuigi USA ja Holland saadavad ühiselt Tšehhi renoveeritud tankid T-72"Lisaks sellele, et Abramsi paak on gaasipurustaja, on seda üsna keeruline hooldada," ütles ta. "See, mida me Bradleys vaatame, on võime, mida võiksime ette kujutada, et nad koos koolitusega tõesti suurepäraselt kasutavad."

Siiski, Ukraina välisminister Dmitro Kuleba ütles neljapäeval, et sel aastal saab tema riik lääneliitlastelt relvi, mida ta 2022. aastal ei saanud, ning tänu Ukraina presidendile on "relvatabu aeg möödas" Volodymyr Zelenksyy's “maratoni” kõnelused välisriikide juhtidega sel nädalal.

USA president Joe Biden ja Saksamaa kantsler Olaf Scholz kinnitas neljapäevases ühisavalduses, et USA annab Ukrainale Bradleyd, Saksamaa aga jalaväe lahingumasinad Marder. Prantsusmaa lubas selle nädala alguses saata AMX-10 RC-sõidukeid, mida nimetatakse "kergeteks tankideks" ratastel, millel on soomust purustavad 105 mm relvad.

Berliini ametnike sõnul hõlmab Marderi kontingent "kuni 40 sõidukit" või pataljoni väärtuses. Sõidukite tarned Ukrainasse ja Ukraina sõdurite kaheksanädalane koolitus Saksamaal peavad lõppema märtsi lõpuks.

Saksa kaitseminister Christina Lambrecht ja tema USA kolleeg, Lloyd Austin, rääkis reedel telefoni teel oma uute panuste üksikasjadest ja valmistas ette 20. jaanuaril toimuvat Ramsteini formaadina tuntud rahvusvaheliste doonorriikide kohtumist.

Lambrecht kirjeldas Marderi ja Bradley lubadusi kui "Saksa-Ameerika ühisalgatust" läänes valmistatud lahingumasinate saatmiseks sõjast räsitud Ukrainasse, toetades Prantsusmaa panust ratastega luuretankidesse.

Saksamaa kaitseministeeriumi avalduse kohaselt võib Marders hankida nii relvajõudude inventari kui ka tootja Rheinmetall laos hoitavate sõidukite kogumi.

Saksa viimane sõjaline panus hõlmab ka õhutõrjesüsteemi Patriot, järgides ameeriklaste eeskuju alates detsembrist. Berliini varasemad märkimisväärsed sõjalised panused on muuhulgas raketiheitjad, haubitsad, raketitõrjerelv IRIS-T ja õhutõrjetank Gepard, mida peetakse Vene droonide ja rakettide alla tulistamiseks hoolimata sellest, et neid peetakse Bundeswehris teenimiseks liiga vanaks.

Valitsuse pressiesindaja Steffen Hebestreit ütles, et kavandatud lahingumasinate tarned on enne sel nädalal avaldatud teadet tihedalt kooskõlastatud, mis viitab sellele, et teised rahvusvahelised partnerid võiksid lähinädalatel eeskuju järgida.

Joe Gould on kaitseuudiste Pentagoni vanemreporter, kes kajastab riikliku julgeolekupoliitika, poliitika ja kaitsetööstuse ristumiskohti. Varem töötas ta kongressi reporterina.

Sebastian Sprenger on Defence Newsi Euroopa assotsieerunud toimetaja, kes annab aruandeid piirkonna kaitseturu olukorrast ning USA-Euroopa koostööst ning rahvusvahelistest investeeringutest kaitse- ja ülemaailmsesse julgeolekusse. Varem töötas ta kaitseuudiste tegevtoimetajana. Ta asub Saksamaal Kölnis.

Ajatempel:

Veel alates Kaitseuudiste Pentagon