Oma ajaloolises 1968. aasta märtsi kõnes Washingtoni rahvuskatedraalis märkis praost Martin Luther King Jr, et moraalse universumi kaar on pikk, kuid kaldub õigluse poole. Ameerikal on võimalus seda ootust kiirendada, järgides keskkonnaõiglust.
Kuidas saab keskkonnaalast õiglust kõige paremini edendada praegusel poliitilisel hetkel, mis on osa suuremast ajaloolisest üleminekust 2040. aastate keskpaigaks mittevalgete elanikkonna enamusele?
Esiteks määratleme keskkonnaõigluse ehk EJ kolm komponenti:
- Kõigi inimeste mõtestatud osalemine rahvatervise ja keskkonnaalaste seaduste, määruste ja poliitika väljatöötamises, rakendamises ja jõustamises;
- Keskkonnakasu võrdne jaotus ning ebaproportsionaalsete tervise- ja keskkonnariskide vältimine madala sissetulekuga elanikkonna ja värviliste inimeste jaoks; ja
- EJ integreerimine sotsiaalse õigluse peamise komponendina, mis vähendab oluliselt sissetulekute ebavõrdsust, tervishoidu, eluaseme ja muid elukvaliteedi erinevusi.
EJ tegevuskava saab ellu viia viie põhiküsimuse lahendamisega:
Kuidas saab keskkonnaalast õiglust kõige paremini edendada poliitilisel hetkel, mis on osa suuremast ajaloolisest üleminekust mittevalgete enamusele?
Millised on faktid, mis dokumenteerivad süsteemset keskkonnaalase õigluse probleemi Ameerika Ühendriikides? Faktid on selgunud aastakümnete pikkuste väljaannete kaudu, mis dokumenteerivad mustanahaliste, ladina-ameeriklaste, Aasia ja põlisameeriklaste elanikkonna ebaproportsionaalset riski saasteallikatest (tootmis-, ladustamis-, töötlemis- ja jäätmekäitlusrajatiste, maanteede, prügilate, saastunud veekogude ja muude hajutatud allikate lähedus). ).
See kirjandus laieneb jätkuvalt, viimati aastal artikkel in Science Advances by researchers from five universities. It concluded that African Americans are at greater than average risk from concentrations of the particulate matter known as PM 2.5, based upon data from the U.S. Environmental Protection Agency’s National Emissions Inventory. Its conclusions reinforce those of other studies conducted by the American Lung Association and other scientific researchers.
Eratööstus ei ole enamikku sellest kasvavast kirjandusest aktsepteerinud ega ka põhjalikult hinnatud, et anda valitsuse poliitika kujundamisele parim teave. EPA peab nõudma, et riiklik teaduste akadeemia viiks läbi keskkonnaalase õigluse poliitika kujundamise seisukohast olulise olemasoleva teaduskirjanduse tugevuste ja piirangute sõltumatu hinnangu. EPA peaks koostama ka integreeritud terviseriskide hindamise, et luua teaduslik alus agentuuri otsuste tegemiseks. Selline riskianalüüs peaks olema kättesaadav avalikkusele kommenteerimiseks ja sõltumatuks teaduslikuks läbivaatamiseks.
Millised on süsteemse keskkonnarassismi tunnused? Keskkonnarassismi analüüsid dokumenteerivad jätkuvat jõuetuse mustrit madalama sissetulekuga vähemusrahvuste seas. Kohalikud tsoneerimisotsused võimaldavad taimedel asuda madalama sissetulekuga rühmade elukohtade, koolide ja mänguväljakute läheduses (mõnikord hõlmavad ka töölisklassi ja vaesed valged populatsioonid); nõuetele vastavad riigiametnikud kinnitavad load, mis lubavad suurtes kogustes välisõhku, pinnasesse või kohalikesse joogiveeallikatesse sattuvate väga mürgiste saasteainete heidet; ning seaduste ja määruste jõustamine on ressursside piiratuse või poliitiliste otsuste tõttu harvaesinev või puudub üldse.
A prominent example of these characteristics is the Formosa Plastics Group proposal to build a $9.4 billion plastics production complex along the Mississippi River between Baton Rouge and New Orleans, adjacent to several historically Black communities and a mile away from a local elementary school. Such plans were enabled by a local 2014 decision that rezoned Formosa’s property to “residential/industrial.”
Järgi aruandlus Washington Posti poolt koondatakse kohalikus maakasutusplaanis tööstustegevused kahte kõige enam mustanahaliste elanikega kihelkonda. See piirkond on 91 protsenti mustanahaline, umbes 61 protsenti lastest elab vaesuses ja pere keskmine sissetulek on vaid 60 protsenti Louisiana keskmisest. See on keskkonnaalase õigluse probleemi personifitseerimine ettevõtte poolt, kellel on pikaajaline nõuete täitmise ja muude rikkumiste kogemus.
Milliseid avalikke poliitikaid on vaja? Keskkonnaalase õigluse ebavõrdsuse vähendamiseks saab rakendada mitmesuguseid poliitikaid. Nad sisaldavad:
- Investeerimine keskkonna infrastruktuuri, nagu puhas joogivesi ja reoveepuhastussüsteemid. EPA endise advokaadi David Courseni sõnul saavad üle 9 miljoni majapidamise, millest paljud asuvad kõige vaesemates linnaosades, vett pliitorude kaudu ja peaaegu 3,000 kogukonnas on pliisisaldus kaks korda kõrgem kui Michiganis Flintis mõõdetud.
- Protecting at-risk populations. EPA historically has identified “critical population sub-groups” in setting ozone, particulate and other ambient air quality standards. This practice should extend to those residing in geographic zones of disproportionate pollution burdens.
- Sealhulgas keskkonnaalane õiglus lubamisotsuste kriteeriumina. Lubatud saasteheidet üksikute loaotsuste puhul tuleks hinnata ka kumulatiivse riski kontekstis konkreetsete õhu- või valgalade lõikes.
- Keskkonnakaitse laiendamine. EPA ei ole tõhusalt jõustanud keskkonnaalase õigusemõistmise juhtumeid ning täitevasutuste delegeerimine riikidesse, mille suhtes avaldavad tööstusharu lobistide poliitiline, raha kogumine ja muu surve, on veelgi nõrgendanud jõustamise ootust ja suurendanud märkimisväärselt mõjutatud elanikkonna tervise- ja keskkonnariske. Alustuseks peaks EPA tuvastama ja rakendama jõustamismeetmeid 100 esmatähtsa kogukonna halvimate keskkonnaalaste väärkohtute juhtumite vastu.
- Osariikidele ja kogukondadele antavate keskkonnaalaste õigluste toetuste suurendamine ning töötajate arvu suurendamine kõigis EPA piirkondlikes kontorites. Eelarveaastal 2019 oli EPA EJ eelarve 5.2 miljonit dollarit 22 täiskohaga töötajaga. Mitu aastat kestvat rahastamise suurendamist on vaja, et luua asjakohased föderaalsed, osariigi ja kohalikud võimed, et säilitada keskkonnaalase õigluse tõhusus.
- Keskkonnaalase õigluse integreerimine kliimamuutuste poliitikaga. Ameerika Ühendriikides elavad paljud piirkonnad, mida mõjutavad üleujutused, tormid ja liigne kuumus, vähemuste ja madala sissetulekuga elanikkond. EPA 30. aprill kavandatud reegel fluorosüsivesinike (HFC) kasutamise järkjärguline piiramine hõlmas kavandatava määruse keskse põhjendusena keskkonnaõiglust – see on varane näitaja, et Bideni administratsioon näeb kliimamuutuste kontrolli osana oma keskkonnaalase õigluse tegevuskavast.
- Keskkonnaalase õigluse sidumine juurdepääsuga tervishoiuteenustele. Vähemustest ja madala sissetulekuga elanikkonnast pärit suuremad registreerujad pakuvad olulisi teenuseid terviseseisundi mõõtmiseks, soodsama hinnaga ravimite ja ravimeetodite ostmiseks ning ägedate ja krooniliste hingamisteede, kardiovaskulaarsete ja muude tervisenäitajate paremaks dokumenteerimiseks, mis võivad olla otseselt seotud keskkonnaga kokkupuutega.
Milliseid äritavasid tuleks muuta? Kuigi saastetase on viimastel aastakümnetel kindlasti paranenud suures osas USA-st, püsib kõrgem kontsentratsioon paljudes linna- ja maakogukondades, kus elavad madalama sissetulekuga ja vähemused. Samuti on edenenud äritavad tööstushügieeni, protsessiohutuse, eeskirjade järgimise ja saaste vältimise vallas.
Suurte tööstusrajatiste asukoht kogukondadega on aga eriline väljakutse nii äritegevusele kui ka nende sidusrühmadele, arvestades tõenäosust, et nad puutuvad kokku kõrgema riskiga mürgiste ainetega või traditsiooniliste saasteainete püsivate kontsentratsioonidega.
Mida peaks äri tegema teisiti? Soovitused hõlmavad järgmist:
- Kohustus mitmekesistada ettevõtte juhtimist, alustades direktorite nõukogust ja kõrgemast juhtkonnast, kuid ulatudes ka keskastme juhtkonnani, kaasates tehasejuhid ja kohalikud kõrgemad töötajad, müüjad ja tarnijad. Selline kohustus peaks olema kirjalik koos konkreetsete ajakavadega.
- Pideva seire rakendamine koos tulemuste viivitamatu avalikkusega kõigis suuremates rajatistes. Selline läbipaistvus võib luua usaldust reguleerivate asutuste ja kohalike kodanikega.
- Conducting a “proximity analysis” to examine the pollution status of communities near production, storage and other facilities. This analysis can aid in identifying pollution “hotspots” and estimating the relative burden of health and environmental risk contributed by a company’s operations.
- Toetuse pakkumine kohalikele koolidele STEM-õppekavade ja ülikoolide jaoks, et uurida majandusarengu ja keskkonnaõigluse küsimusi.
- Kohalike vähemuste sidusrühmadega peetavate dialoogide täiendamine täiendavate piirkondlike ja riiklike häältega, sealhulgas NAACP ja Black Lives Matter, et saada täielikum arusaam kodanike ootustest ja Euroopa Kohtu ettepanekutest.
Kuidas saab keskkonnaalane õiglus pikas perspektiivis institutsionaliseerida? Lisaks ülaltoodud soovituste rakendamisele on vaja veel kahte algatust. Esiteks peab Euroopa Kohtu rahastamine muutuma isemajandavamaks ja mitte alluma erinevate haldusasutuste muutuvatele prioriteetidele. Üks pideva rahastamise allikas peaks olema loatasude, täitetrahvide ja EJ-ga seotud tsiviilkohtuvaidluste lahendamise protsent. Kuigi need fondid ei asenda iga-aastaseid assigneeringuid, võivad need olla oluliseks vahendiks EJ personali ja põhiprogrammide toetamiseks.
Teiseks võivad uued koostöökoalitsioonid laiendada ja säilitada keskkonna- ja sotsiaalse õigluse tegevuskava. Ettevõtlusettevõtted võivad mängida olulist rolli mitte ainult reostusriski vähendamisel, vaid ka kogukondade kasvuvõimaluste pakkumisel madalama sissetulekuga elanikkonna tööhõive, heategevuse suunamisel kogukonna kultuuri ja elukvaliteedi säilitamiseks, töötajate mobiliseerimisel keskkonnaalase õigluse algatuste jaoks ja nende propageerimisel. oskused ja võrgustikud keskkonnaalase õigluse poliitika edendamiseks.
Samamoodi võivad keskkonna- ja säästva arengu organisatsioonid – seni suurel määral puudunud keskkonnaalase õigluse liikumise juhtimisest – mängida olulist rolli ettevõtete ja valitsuste vastutusele võtmisel keskkonnaalase õigluse eest.
Allikas: https://www.greenbiz.com/article/arc-moral-universe-bending-toward-environmental-justice
