Rootsi takerdunud NATO-taotlus häirib Põhjamaade kaitseplaneerimist

Rootsi takerdunud NATO-taotlus häirib Põhjamaade kaitseplaneerimist

Allikasõlm: 2719107

HELSINKI — Tõkked ees Rootsi liitumine NATOga on edasi lükanud kõnelusi Põhjamaade kaitsekoostöö tõstmiseks alliansi iseseisvunud riikide rühmaks.

Põhjamaade valitsused, kes töötavad põhimõttel, et Soome ja Rootsi oleksid mõlemad saanud liikmeks heakskiidu enne NATO tippkohtumist Leedus Vilniuses 11. juulil, seisavad nüüd silmitsi võimalusega, et Türgi poliitiline maastik võib jätkuvalt nurjata Rootsi ühinemisambitsioone.

Pärast Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani tagasivalimist mai lõpus on USA juhid suurendanud survet Ankarale tühistada oma blokaad Stockholmi ühinemise vastu.

"Meil läheb paremini, kui protsess on lõpule viidud," ütles riigisekretär Antony Blinken Rootsis ajakirjanikele, vahendas The Washington Post 31. mail. "Ja seega kutsume üles nii [Türgit] kui Ungarit, kes samuti pole veel ratifitseerinud. , et oma ühinemine võimalikult kiiresti ratifitseerida.

USA president Joe Biden on seadnud selle küsimuse prioriteediks enne järgmisel kuul toimuvat NATO tippkohtumist, öeldes ajakirjanikele, et juuni alguses toimuvad tema ja Erdoğani vahel täiendavad arutelud.

Juhtivad Põhjamaade poliitikud, sealhulgas endine Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist, on väljendanud muret, et Rootsi NATO-sse astumise heakskiit võib edasi lükata 2024. aasta aprillini, mil USA võõrustab alliansi 75. aastapäeva Washingtonis.

Soome, kes oli algselt lubanud ühineda NATOga Rootsiga samal ajal, liikmeks sai aasta aprillis.

Hultqvisti sotsiaaldemokraatlik partei on kritiseerinud Rootsi paremtsentristlikku valitsust tagavarapositsiooni puudumise pärast, kui Rootsi ei suuda juulis liituda.

„Plaanina B on vaja laiemat Põhjamaade koostööd, et tagada Rootsi julgeolek edasi, kui NATO-sse astumine viibib. Kui sellest saab Rootsi ühisprojekt, peab valitsus maha istuma ja erakondadega tegelema. See peab selgelt rääkima sellest, mida nad teevad NATO-ga liitumise tagamiseks,” ütles Hultqvist.

Peaminister Ulf Kristerssoni administratsioon on seni keeldunud alternatiivset tegevussuunda esitamast.

Erdoğan on korduvalt ähvardanud blokeerida Rootsi liitumise NATO-ga, süüdistades Põhjamaade riiki kahtlustatavate kurdi võitlejate Türgile väljaandmisest keeldumises. Erdoğan nimetas Rootsit ka "terrorismivastases võitluses pehmeks riigiks".

Rootsi halvim stsenaarium oli Erdoğani võit, mis viib Türgi kandadele.

Põhjamaade valitsused olid lootnud Vilniuse tippkohtumise järel kokku kutsuda eraldi kohtumised riigikaitseministrite ja sõjaväejuhtide vahel. Kavandatavatel kogunemistel oleks ajalooline tähtsus olla esimene nelja Põhjala NATO riigi vahel, olles platvormina ühtsema kaitsesilla ehitamiseks, mis Soome ja Rootsi neutraalset staatust arvestades oli varem võimatu.

Põhjala regioonil NATO-s on tõsine mõju piiriülestele koostööle suunatud sõjalistele organisatsioonidele, nagu Põhjamaade kaitsekoostöö või NORDEFCO.

Hultqvisti arvates on sellel foorumil võimalus oma rolli kiiresti laiendada, eriti kui Rootsi jääb ootama.

"Põhjamaade tugeva koostöö alus on juba olemas NORDEFCO raames, kus riikide vahel on erinevad kokkulepped," sõnas ta. "Seda koostööd saab oluliselt arendada ja süvendada."

Seevastu Soome positsioon NATO koosseisus peaks kujunema lähikuudel. Valitsus eeldab, et see kuulub liitlasvägede ühendväejuhatuse peakorteri alla Hollandis Brunssumis. Juhatus vastutab NATO kaitse eest Alpidest põhja pool asuvas Euroopas – operatiivpiirkonnas, mis hõlmab ka NATO kontrolli all olevaid Balti riike ja Läänemere piirkonda.

"Võib võtta aega, enne kui paigutamise küsimusele lõplikud vastused leitakse," ütles Soome kaitseminister Antti Kaikkonen. “Pikaajalised lahendused on veel lahtised. Soome on seni Brunssumiga äri ajanud, nagu oleme kogu aeg oodanud. Norfolk ei ole veel täielikult töökorras. Pikaajalised lahendused leiavad õigel ajal paika.

Virginia osariigis Norfolkis asub suur NATO peakorteri kontingent, sealhulgas alliansi liitlasvägede ümberkujundamise väejuhatus, uue põlvkonna tehnoloogiate ja sõjapidamise kontseptsioonide arvelduskoda, millesse kõik liikmed panustavad töötajaid. 2020. aastal avati seal ka operatiivüksus Joint Force Command Norfolk.

Tulevased kõnelused kaitsekoostöö süvendamiseks Kaug-Põhjas võivad sõltuda Põhjamaade valitsuste ühisest pikaajalisest soovist kuuluda viimase struktuuri alla, erinevalt Euroopa-põhisest väejuhatusest.

Norra ja Taani on näidanud, et eelistavad kuuluda Norfolki ühendvägede väejuhatusse, samas kui Soome ja Rootsi nõustuvad, et Põhjamaade ühtne lähenemine on ülimalt oluline tugeva kaitsevõime ülesehitamisel, mis maksimeerib Põhjamaade õhu-, maa- ja mereressursside ühendamist.

Varade ühendamise potentsiaal on suurim õhutõrje valdkonnas. Norras, Rootsis, Taanis ja Soomes on kokku 200–280 kaasaegset hävitajat – olemasolevaid ja tellimisel – sealhulgas Saab JAS 39 Gripeneid ja F-35 lennukitüüpe.

Põhjamaade tugev kaitsevõime pakub Kaug-Põhjas vaenulikele jõududele võimsa heidutuse, ütles Norra kaitsekomisjoni esimees Knut Storberget. See organisatsioon esitas kaitseministeeriumile 3. mail Norra kaitsekulutusi ja -võimeid kriitilise raporti.

Aruandes toetati "ühendatud Põhjala regiooni loomist NATO-s", et võidelda Venemaa võimaliku tulevase agressiooni vastu. Paneel soovitas teha dramaatilist ja kohest 6.4 miljardi dollari suurust ühekordset makset, et täiendada Norra 2023. aasta kaitse-eelarvet.

Norra kulutab 1.43. aastal kaitsele 2023% oma sisemajanduse kogutoodangust, mis jääb alla NATO 2% eesmärgi. Valitsus on võtnud kohustuse täita 2. aastaks seatud eesmärk.

Venemaa peab NATO laienemist Rootsi ja Soome regionaalseks ohuks, ütles Storberget, kes kirjeldas Põhjamaade ja Moskva vahelisi suhteid kui Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris "muutunud igaveseks".

"Uutel pingetel on tagajärjed Norrale ja kõigile Kaug-Põhja riikidele," ütles Storberget. «Oleme uudses julgeolekupoliitilises olukorras, kus kaitsevõimed ei vasta meie julgeolekuolukorrale ja palju vähem arendatavale väljakutsepildile. Vaja on suuremat pikaajalisust, prognoositavust ja ühendavaid poliitilisi lahendusi.

Gerard O'Dwyer on Defense Newsi Skandinaavia asjade korrespondent.

Ajatempel:

Veel alates Defence News Global