Kas taastav põllumajandus peaks järgima mahepõllumajanduse teed?

Põllumajanduses on juba paar aastat olnud kirglik teema taastuvpõllumajandus, suurte toiduettevõtete suured investeeringud algavad 2020. aastast. Suured toidufirmad on loonud programmid oma tarnijate kaasamiseks ja rahastada üleminekut regeneratiivsetele tavadele, nagu otsekülv, katteviljakasvatus, külvi- ja loomavaheldus ning tolmeldajasõbralikud elupaigad. Private label sertifikaadid nagu Soolaste Instituut, Rodale'i instituut ja Rohelisem maailm, on esile kerkinud viimase kolme aasta jooksul, lisades sellistele muudatustele auväärse spooni. Kuid see on ikkagi metsik lääs ja need arengud ei ole toonud kaasa ühist standardit ega isegi definitsiooni, millega kõik nõustuksid.

"Regenerative is a disputed term," said Matthias Berninger, Bayer’s senior vice president of public affairs, science and sustainability. 

Puudub üksmeel selle kohta, mida peetakse taastavaks, kuidas neid muudatusi õigesti jõustada ja kuidas mõjusid mõõta. Mõne jaoks, nagu näiteks Matthew Dillon, kes on jätkusuutlikkuse nõustaja, kes on töötanud Clif Baris 10 aastat, ilma nende jõustamise ja usaldusväärse kontrollita, pole taastumine midagi muud kui turundustegevus ilma seda turundust toetavate faktiliste väideteta. 

Kuid regeneratiivil on vanem, väljakujunenud A-tüüpi õde, mis võiks olla tee legitiimsuseni: orgaaniline. 1980. aastatel oli mahepõllumajandustootjate, toidupoodide ja tarbijate uus moesõna. See, mis sai alguse põllumajandusettevõtete juhitud liikumisest põllukultuuridel kasutatavate keemiliste sisendite vähendamiseks, sai põllumeestele, supermarketitele ja tarbekaupade pakendatud kaupade ettevõtetele raha teenijaks, olles samal ajal ka planeedi jaoks parem, kuid isegi see on vaidlustatud. Kuid teised uuringud on näidanud, et mahepõllumajandus tekitab heitkoguseid 18 protsenti vähem kasvuhoonegaase kui traditsiooniline ja suurendab üldist bioloogilist mitmekesisust võrra 30 protsenti ja tolmeldajate mitmekesisust kuni 50 protsenti.  

Põllumajandustootjad, ettevõtted ja USA osariigid hüppasid kiiresti ja mõnikord mõtlematult, nii et valitsus astus föderaalse mahestandardi loomisesse. 

"One of the main reasons why organic has such a highly regulated labeling and certification scheme is that the organic label serves to justify a premium or higher price on the product," said Berninger. 

1990. aastal läbis kongress Mahepõllumajandusliku toidu tootmise seadus. See andis föderaalvalitsusele volitused võtta osa osariigi mahestandarditest ja luua ühtse standardiga riiklik maheprogramm. Ja kooskõlas traditsiooniliselt aeglase valitsuse ajakavaga, enam kui 10 aastat hiljem, 2002. orgaanilisel oli õiguslik raamistik ja õitses, kuna ettevõtted nägid tulusat turgu, kus nad said eristada oma tooteid tervislike, planeedile paremate ja maitsvamatena.  

See õiguslik raamistik on endiselt USDA oluline osa. Jaanuaris asutus avaldatud kariloomade ja kodulindude elutingimuste mahepõllumajandusliku jõustamise tugevdamine. 

Dilloni sõnul korratakse 1980. aastatel domineerinud osariikide kaupa mahepõllumajanduslikku lähenemist taaselustamisruumis, kuid riiklike standardite asemel on see ettevõtte- või erasertifitseerimisspetsiifiline. Iga klient palub põllumeestel teha kümneid erinevaid tavasid ning jälgida ja mõõta neid erinevate kontrollimeetoditega. 

Taastootmise föderaalne õiguslik raamistik, nagu see, mis loodi mahepõllumajanduslikule tootmisele, võib lõpetada põllumajandustootjate frustratsiooni ja segaduse. 

"You can’t understate the importance of a legal framework to provide assurance and comfort," said Wood Turner, senior vice president for impact at Põllumajanduskapital and a member of the National Organic Standards Board. "You see lots of certifications out there that are attempts. Do they provide some third-party assurance? Sure. Do they have the law behind them? No. And I think that's the heart of the matter."

Dillon läks nii kaugele, et ta ei arva, et praegu pole ühtegi regeneratiivset sertifikaati, mis vääriks arutamist, välja arvatud Rodale'i instituudi orgaaniline ja taastav sertifikaat. 

"We wanted to address some other glaring issues that were not being addressed in the National Organic Standard," said Elizabeth Whitlow, executive director of the Taastav orgaaniline liit, a certification founded by Patagonia, Dr. Bronner's and the Rodale Institute.

Näiteks Whitlow sõnul ei ole ettevõtted ja ausalt öeldes kogu planeet nõus ootama 20 aastat, mis kulus, et orgaaniline süsteem meie bürokraatlikus valitsemissüsteemis muutuks millekski, mille taga on riikliku õigussüsteemi jõud. Whitlow sõnul. Lisaks puudub riiklikul mahestandardil suutlikkus käsitleda tööjõuprobleeme ja sotsiaalset võrdsust, mis on teine ​​​​taastava orgaanilise liidu standardi sammas, lisas ta. Ja mahepõllundusel on ka teisi varjukülgi: teel seaduslikuks standardiks muutumisel arenes mahepõllumajanduslik põllumajandustavade terviklikust vaatest keemilistele sisenditele keskendunud reduktsionistlikule mõtteviisile, ütles Whitlow. 

"I think what we've seen is an unfortunate development of creating any standards or certification, where it became a necessary evil to demarcate who were the ones that were dumping industrial chemicals [and who wasn’t]," said Rebecca Gildiner, Daily Harvest’s director of sustainability, about the evolution of the USDA Organic standard. "And when you do that, it gets reductionist. In order to establish something that can verify that good practices are being used, it's just become more and more focused on inputs."

Pärast seda, kui mahepõllundus sai põllumajandustootjate ja toidupoodide jaoks seaduslikult aktsepteeritud standardiks, tuli näpuga näitamine. Berningeri sõnul hakkas mahetööstus kõrgemate hindade õigustamiseks kuulutama, kuidas see traditsioonilisest põllumajandusest parem on. 

"As a traditional farmer, it felt like you had to justify why you are not going down the organic route," Berninger said. 

Ja mõnes mõttes on endiselt tunne, et mahepõllumajandusliku kõige tulihingelisemad austajad, nagu Turner, arvavad endiselt, et see on ideaalne kogu põllumajanduse jaoks, kusjuures regeneratiiv on vahesamm lõppeesmärgi poole. 

"Organic is fundamentally regenerative and regenerative can be a pathway to organic," Turner said. "I do think [organic] is a gold standard, what I believe regenerative can and should be."

Gildiner echoed that sentiment. "We believe an ideal future of regenerative is organic," she said. 

Mahepõllumajandusele üleminek on eriti raske põllumeestele, kes peavad taluma madalamat saaki, kulukaid muutusi ja mitu aastat raskusi, enne kui nad hakkavad tulemusi nägema ja võib-olla ka lõikama. Need orgaanilised evangelistid loodavad, et regeneratiivne kui vähem intensiivne standard võiks olla üleminekupraktika, mis aitab neid takistusi leevendada. 

Whitlow and the Regenerative Organic Alliance have flipped that pattern, requiring organic as the base and adding regenerative on top as a bonus. "There's a lot of new regenerative certifications that don't require organic, so therefore, they are tacitly allowing the use of pesticides and synthetic fertilizers," she said. "Nothing will destroy the soil microbiome faster than those."

Teised väidavad, et mahepõllundus ei saa olla lõppeesmärk selle piirangute tõttu üha piiratud ressurssidega tulevikus. Näiteks ei saa mahepõllumajandus toita maailma õhupalliga elanikkonda ilma maakasutust 16–33 protsenti suurendamata, toidujäätmeid 50 protsenti vähendamata ja valgu tarbimist dieedis drastiliselt muutmata. Looduse uuring alates 2017. 

Taastav põllumajandus ei tohiks teha sama viga, mida mahepõllumajandus tegi, st end peavoolust eraldada.

Selle asemel soovivad regeneratiivsed pooldajad alternatiivset tulevikku nendele tavadele, mis kalduvad kõrvale orgaanilise liikumise ajalooliselt rajalt.

"Regenerative agriculture should not make the same mistake that organic did and that is to separate themselves from the mainstream," Berninger said. "I think regenerative practices should be used at scale, instead of siloed off."

Mahepõllundushuvilistel on õigus, et regeneratiiv on vähemalt praegu vähem piirav kui orgaaniline ilma seadusliku valitsuse standardita, kuid Berninger näeb seda võimalusena, mitte veana. 

"I think regenerative has all the benefits of enlightenment at the fingertip," he said. "Organic is trapped [in] the romantic view on agriculture."

Teisisõnu, USDA mahepõllumajanduslik standard on rangelt reguleeritud, kui rääkida sellest, milliseid seemneid põllumehed saavad kasutada, ütles Berninger, kes soovib regeneratiivset, et kasutada ära teaduse edusamme, mis on saavutatud nii geneetiliselt muundatud organisme kui ka geenide redigeerimist kasutavate põllukultuuride puhul. Põllukultuurid, sealhulgas mais, nisu ja soja, on loodud põudade, kahjurite ja umbrohtude suhtes vastupidavaks. Samuti oskavad nad paremini kasutada lämmastikku mullas ja see aitab põllumeestel taastuda, sealhulgas vähendada vee, pestitsiidide ja väetiste kasutamist ning võtta kasutusele otsekülvimine.

"These are all innovations that if organic farming remains opposed to using gene editing will not be accessible," Berninger added. "And that’s limiting for organic farming, but will allow regenerative agriculture to increase yields." 

Kuid Gildineri sõnul on paljud neist GMO-dest loodud koos suurte keemiaettevõtete kemikaalidega. Ta näeb erinevust veidi arenenud tomatite vahel, olgu see siis aretuse või GMO abil, ning geneetiliselt muundatud maisi ja soja vahel, mis katab miljoneid hektareid üle kogu riigi, mida kasutatakse biokütusteks ja muldade hävitamiseks. 

Üks suurimaid erinevusi orgaanilise ja regeneratiivse vahel on süsiniku sidumise väidetes. Selle asemel, et tõsta hindu tarbijatele nagu mahepõllumajanduslik, otsib regenerative kasumit süsinikuturult. Mahepõllumajanduslikud standardid on keskendunud suuresti tavadele, kuid kui taastav liikumine soovib süsiniku ja bioloogilise mitmekesisuse tulemusi, võib see kiiresti keeruliseks muutuda.  

"There’s been a lot of discussion of regenerative being a measurable, almost product-based standard where we want to see measurable improvements in carbon sequestration so that a farmer can then sell those credits through a carbon market," Dillon said. "And if it's going to be that kind of testing based [standard], it’s going to be way more challenging."

Toetused on valitsuse jaoks viis alustada keerukat protsessi põllumajanduse ülemineku soodustamiseks, ilma et tekiks samu lõkse ja pettumusi, mis on seotud mahepõllumajandusliku tootmisviisiga.

You can't treat all farms the same, he explained. No-tillage can work in some places yet not in others. For example, soybeans grow easily in the upper plains without tillage. It's difficult to do no-till tomatoes in California, or to forego herbicides in the Pacific Northwest, where weeds grow year-round.  

"And so there will be a challenge for regenerative," Dillon said. "Are they going to have to create crop-specific standards?" 

Piiravad valitsuse standardid ei pruugi olla ideaalne lähenemisviis. Selle asemel võiks valitsus keskenduda toetustele ja põllumajandustootjate rahalisele premeerimisele mahepõllumajanduslikele või taastootmisviisidele ülemineku eest. Gildineri sõnul jagab valitsus praegu miljardeid dollareid traditsioonilistele taludele, mis jagavad maisi ja sojat, ilma mullast hoolimata. Nii mahepõllumajanduslik kui ka taastootmine vajavad valitsuselt rohkem rahalist toetust.

"There are those farmers who were once conventional, but now they are regenerative and they're like, 'Hey, government shifted subsidies. Instead of giving my neighbor money to destroy the soil, give me an incentive to do crop rotation,'" Dillon said. 

See hakkab juhtuma USDA ja IRA investeeringutega, kuid valitsus peab ka oma traditsioonilistest toetustest eemale hoidma. Toetused on valitsuse jaoks viis alustada keerukat protsessi põllumajanduse ülemineku soodustamiseks, ilma et tekiks samu lõkse ja pettumusi, mis on seotud mahepõllumajandusliku tootmisviisiga. 

"It's really hard to capture the dynamic principles of the living system, which is what regenerative agriculture is trying to do," Gildiner said. "And even within the regenerative movement, you're seeing a lot of debate over practices versus outcomes and principles. How do we build a standard? How do we measure this?" 

Tema sõnul sai orgaaniline liikumine alguse nendest regeneratiivsetest põhimõtetest, kuid valitsuse standardiga kehtestatud reduktsionistlikum süsteem on takistanud terviklikumat perspektiivi. Taastav liikumine võib lükata orgaanilise tagasi oma tõelisemate juurte juurde.

• SEO-põhise sisu ja PR-levi. Võimenduge juba täna.
• Platoblockchain. Web3 metaversiooni intelligentsus. Täiustatud teadmised. Juurdepääs siia.
• Allikas: https://www.greenbiz.com/article/should-regenerative-agriculture-follow-organics-path