Vabariiklaste eelarveplaan "õõnestab" USA julgeolekut, hoiatab Bideni administraator

Vabariiklaste eelarveplaan "õõnestab" USA julgeolekut, hoiatab Bideni administraator

Allikasõlm: 2021684

WASHINGTON – Bideni administratsioon kujutab vabariiklaste plaane föderaalne eelarve kui riigi julgeolekut ohustav ― viimane pääste partisanisõjas kulutuste taseme üle.

Välisministeeriumi ja Pentagoni ametnikud ütlesid esmaspäeval Capitol Hillile saadetud kirjades, et vabariiklaste algatatud kärped kahjustavad jõupingutusi Hiina heidutamiseks ja Hiinaga konkureerimiseks ning "tõhusalt nullivad ära" abi Hiinale. Ukraina.

Esindajatekoja vabariiklased on väidetavalt lubanud kärpida föderaalseid kulutusi 2024. aasta eelarve tasemele tagasi oma 2022. aasta eelarve tasemele osana jaanuaris sõlmitud kokkuleppest riigi esindaja valimiseks. Kevin McCarthy, R-Calif., kõnelejana. Kuid ka vabariiklased on sellest ajast peale astunud välja kaitsekärbete vastu, mis muudab need vähem tõenäoliseks, kuid jätab mittekaitseprogrammid haavatavaks.

Esindajatekoja assigneeringute komitee kõrgeim demokraat, Connecticuti esindaja Rosa DeLauro saatis jaanuaris kaitseministrile kirja Lloyd Austin ja kõigi teiste föderaalametite juhid, kes soovivad saada rohkem üksikasju esindajatekoja vabariiklaste eelarvekärbete mõju kohta. Esmaspäeval postitas ta vastused.

Pentagoni kontroller Mike McCord, toetas oma 17. märtsi kirjas mittekaitsepoolt, öeldes, et isegi kui osakond oleks kärbetest vabastatud, oleksid need kärped "sama kahjulikud". Föderaalvalitsuse vastus küsimusele Venemaa jätkuv sissetung Ukrainasse näitab kõigi abivormide integreerimise väärtust, lisas ta.

"Mitte ükski agentuur ei suuda saavutada tulemusi, mida me meeskonnana saavutame, ja ühe agentuuri ulatuslikud kärped kahjustaksid jõupingutusi tervikuna," seisis McCordi kirjas.

Välisministeerium, kes taotles miljardeid dollareid Indo-Vaikse ookeani piirkonna missioonideks ja Hiina mõju vastu võitlemiseks julgeoleku, infrastruktuuri ja majandusliku toetuse kaudu USA liitlastele ja partneritele kogu maailmas, teatas, et need jõupingutused saavad kahju.

Vastavalt osakonna ja USA Rahvusvahelise Arenguagentuuri vastavate seadusandlike küsimuste juhtide Naz Durakoğlu ja Jodi Hermani seitsmeleheküljelisele kirjale hõlmaks tagasipööramine 22. majandusaasta tasemele 2 miljardi dollari suurust kärpimist välisministeeriumi julgeolekusektori abieelarves. See on kategooria, mis hõlmab välismaist sõjalist rahastamist partnerriikidele Ameerikas toodetud relvade ostmiseks.

"Selline abi on ülioluline sõjaliste ja sõjaväelaste koostalitlusvõime, väljaõppe ja koostöö suurendamiseks, samuti korruptsiooni ja rahapesu vastu võitlemiseks," seisis 17. märtsi kirjas, lisades, et selline kärpe oleks ka nagu "ukse avamine". meie konkurentide jaoks."

Pentagoni jaoks tähendaks tagasipöördumine 22. majandusaasta tasemele 100 miljardi dollari ehk peaaegu 12% eelarvekärbe, võrreldes Bideni 24. majandusaasta eelarvetaotlusega 842 miljardit dollarit, ütles McCord oma kolmeleheküljelises kirjas DeLaurole.

"Kaitseministeerium on mures nii vähendamise ulatuse kui ka võimaliku meetodi pärast, millel oleks kahjulik ja potentsiaalselt laastav mõju meie inimestele, meie missioonile ja meie rahvuslikele huvidele," kirjutas McCord.

Tema sõnul muudaksid sellised kärped ümber kongressi toetatud jõupingutused kaitsetööstusliku baasi stabiliseerimiseks ja takistaksid ka moderniseerimispüüdlusi. Peale selle tähendaksid need vähem raha Indo-Vaikse ookeani heidutusalgatus ja kavandatud laskemoona täiendamine 24. majandusaasta taotluse keskmes ― mõlema eesmärk on Hiinat selles piirkonnas heidutada.

USA merevägi peaks hüpoteetiliselt kärpima 10 miljardit dollarit, mis tõenäoliselt kaotaks a Virginia klassi allveelaev ja Hävitaja DDG-51, ning ohustavad ka kulusid säästvaid mitmeaastaseid hankelepinguid, seisis kirjas.

Mõtteline 40% kärpe tuumakolmiku moderniseerimiseks oleks valus B-21 pommitaja tootmisplaanid ja Mandritevaheline ballistiline rakett Sentinel programmi.

Plaanitud raketitõrjeuuenduste puhul tähendab tagasipööramine 50% vähem kosmosepõhise raketihoiatuse ja maapealse keskmise raja raketitõrje jaoks "ajal, mil meie vastased moderniseerivad oma ründevõimet", seisis kirjas.

"Sellisel läbimõtlematul poliitikal oleks ka globaalsed tagajärjed," kirjutas McCord. "Ajal, mil meie liitlased NATOs ja Indo-Vaikse ookeani piirkonnas suurendavad oma julgeolekukulutusi tasemele, mida oleme propageerinud, saadaks meiepoolne tagasiliikumine nii liitlastele kui ka vastastele vale sõnumi."

Lisaks peaks rannavalve sisejulgeolekuministeeriumi kirja kohaselt lõpetama jõupingutused avamere patrulllõikuri ja polaarse turvalõikuri ostmiseks.

See omakorda „tekitaks töölünka ja edasise viivituse USA kohalolek polaaraladel ning vähendada suutlikkust avastada, ära hoida, ennetada ja häirida terrorirünnakuid ja muid kuritegusid USA merendusvaldkonnas ning meie riigikaitsestrateegiat," seisis kirjas.

Joe Gould on kaitseuudiste Pentagoni vanemreporter, kes kajastab riikliku julgeolekupoliitika, poliitika ja kaitsetööstuse ristumiskohti. Varem töötas ta kongressi reporterina.

Ajatempel:

Veel alates Kaitseuudiste Pentagon