Küsimused ja vastused NATO küberajufondi uue direktori Mart Noormaga

Küsimused ja vastused NATO küberajufondi uue direktori Mart Noormaga

Allikasõlm: 1786142

WASHINGTON — Kell oli umbes 6 hommikul EST, kui Mart Noorma Microsoft Teamsis nähtavale ilmus.

USA idarannikul oli veel pime ja suhteliselt vaikne, kui ta selleks intervjuuks valmistus. Aga Eestis, NATO akrediteeritud juures Ühistuline küberkaitse tippkeskus, päev läks hästi.

Noormast sai augustis küberuuringutele, koolitustele ja õppustele keskendunud Tallinnas asuva CCDCOE keskuse uusim direktor. Tal õnnestus Brig. Kindral Jaak Tarien, kes astus sellele ametikohale aastal 2018. Noorma ametiaeg on kolm aastat.

Tema koht tüüri juures pärineb aastakümnete pikkusest kogemusest teaduse, tehnoloogia ja kaitsemaailmas. Ta on töötanud robootikafirmas direktorina, Tartu Ülikooli professorina ning Standardi- ja Tehnoloogiainstituudi teadurina. Ta on olnud ka ühingu liige NATO esilekerkivate ja häirivate tehnoloogiate nõuanderühm, EEAS Space Advisory Board, IEEE Autonomous Weapon Systems Expert Advisory Committee ja Eesti Kaitseliit.

13. oktoobri vestluses C4ISRNETiga arutas Noorma oma küberkeskuse eesmärke – mida toetasid USA, Ühendkuningriik ja enam kui tosin muud kaastöötajat –, mõeldes samal ajal Ukraina sõjast saadud õppetundidele. Seda intervjuud muudeti pikkuse ja selguse huvides.

Mida loodate oma uuel ametikohal NATO küberkaitse koostöö tippkeskuse direktorina ära teha?

Esimene asi on alati strateegilised prioriteedid paika panna. Ja kuna meie CCDCOE on meie rahvaste teenistuses, on kõige olulisem mõista, mida meie rahvad vajavad.

Kõigi meie tegevuste loosungina või alapealkirjana on meie eesmärk aidata meie sarnaselt mõtlevatel rahvastel koalitsioonina küberohtude vastu seista. Ütleksin, et meie eesmärk on toetada riiklikku küberoperatsioonivõime arendamist. Kui riiklik võimekus on paigas, siis saame hakata koalitsioone üles ehitama.

On häid põhjendusi, miks ühistu arendamine on parem kui seda teha riiklikul tasandil. See võib olla näiteks see, et teised riigid on seda juba teinud ja saavad oma kogemusi jagada, või kõik riigid tegelevad sama probleemiga, nii et me ühendame ressursse ja kujundame koos. Või on see oma olemuselt oluline, nagu kombineeritud toimingud.

Sealt edasi peame keskenduma veelgi enam sügavale sidusrühmade kaasamisele, mis on äritegevuse põhipraktika. Küber on üks sellistest esilekerkivatest ja murrangulistest tehnoloogiasuundadest. See tähendab, et keegi ei tea täpselt, milline näeb välja kübersõja või küberkaitse tulevik.

Sellises olukorras ütleks iga tööstusharu või idufirma, et see kõik seisneb selles iteratiivses, pidevas arutelus ja sidusrühmadega suhtlemises, et mõista täpselt, kuidas saame koostööd teha, kuidas tooteid ja teenuseid arendada. See oleks vahend, et saavutada lõppeesmärk – aidata meie sarnaselt mõtlevatel rahvastel koalitsioonina küberohtude vastu seista.

Kuidas parandate suhteid, mis on juba olemas NATO liikmete või CCDCOE panustajate vahel, olgu see siis seotud küberruumi või muude kaitseküsimustega?

Noh, me oleme küberkesksed. Siin pole midagi uut. See on põhiprintsiip: kuidas saame teha koostööd naabriga nagu inimene?

Kõigepealt pead tundma naabrit, seejärel pead teadma, millised võimalused naabril on. Kas ta oskab inglise keelt? Kas vajame tõlki? Ja nii edasi.

Teine asi on: kas ma saan oma ligimest usaldada? Kas naaber võib mind usaldada? Teadmistest ei piisa. See on usalduse loomine üksteise eesmärkide, ambitsioonide ja võimete sügavamate teadmiste kaudu.

Kui meil on usaldus ja teadmised, siis peame asjades kokku leppima, kuidas me asju teeme. Peame kokku leppima, kus on tara meie kahe maja vahel või meie naabruskonnas ja kuidas me oma naabrivalvet korraldame. Jällegi peame leppima. Usaldus võimaldab meil ühistes teemades kokku leppida ja siis aru saada, mis on ühishuvi ja mis mitte.

Küberruumis tuleb täpselt samade asjadega tegeleda. Praktikas tähendab see võimete arendamist, doktriine, standardeid, tööprotseduure, teoreetilisi mudeleid, õppetundide seadistamist ja nii edasi.

Kogu selles koostöös töötavad mõned riigid nii, nagu nad on hästi välja kujunenud; nad jagavad oma kogemusi, kuid võivad soovida võrrelda või teistega võrrelda ja teisi toetada. Siis on teisi rahvusi, kes on lihtsalt protsessis ja hea meelega saavad teistelt õppida ja samas ehk pakuvad välja uuenduslikke lahendusi.

Nende pidevate arutelude kaudu parandavad kõik riigid oma võimeid, saades samal ajal üksteisest paremini aru ja luues usaldust tegelikuks koostööks.

Kui võtame selle koostööarenduse haridusse ja koolitusse, kui meil on sarnased põhimõtted, kuidas oma küberpersonali koolitame ja operatsioone läbi viime, saavad nad selle edasi viia õppustele, kus tegelikud rahvusvahelised meeskonnad tulevad kokku, et oma võimeid harjutada ja kinnitada.

Kas suuremahuliste, rahvusvaheliste küberõppuste – nagu CCDCOE korraldatud Locked Shields – hulk suureneb? Kas nad laienevad? Kui oluline on muuta need sündmused suuremaks ja sagedasemaks, arvestades tänapäevaseid ohte?

Absoluutselt. See mure oma võimekuse pärast oma võimeid kinnitada on meie rahvaste üks olulisi huvisid. Eelkõige on küberruumis igasuguseid uusi sissetulevaid ohte ja me peame selleks valmis olema.

Kuidas me saame harjutada? Kübervahemiku ning riist- ja tarkvara olemasolu võimaldab meil harjutada. Siin näeme, et koostöö – rahvusvaheline koostöö – on väga kasulik, sest saame kasutada sama küberulatust näiteks paljude riikide võimete koolitamiseks ja kinnitamiseks. Ja erinevad riigid pakuvad oma leviala võimalusi ja jagavad neid üksteisega ning see võimaldab meil kulutõhusal viisil oma võimeid üles ehitada ja sama rahaga rohkem koolitusi teha.

Millised on teie või keskuse tähelepanekud seoses Venemaa sõjaga Ukraina vastu? Mis on CCDCOE õpe ja kuidas te seda teavet rakendate?

Mõned riigid vaatavad väga tähelepanelikult, kuidas maailma üldsus Venemaa tegevusele reageerib. Nad mõtlevad: "Kas me saame rünnata ka oma väiksemat naabrit?" Nagu eksperdid ütlevad, on üks järeldus sellest, mida oleme näinud Venemaa sõja Ukraina vastu, see, et on väga ohtlik minna vastu kogu ülejäänud maailmale. See tähendab, et maailm peab ühinema. Naabri ründamine on üldiselt väga ebapopulaarne idee.

Kui me võtame selle otse küberruumi, siis ma ütleksin, et meie missioon on tagada, et suudame koalitsioonina küberohtude vastu seista. See näitab valmisoleku ja usalduse tähtsust riikide vahel, kes jagavad samu väärtusi või huve ning ehitavad üles oma küberkaitset.

Me ei taha, et ükski riik oleks küberterroristide keskus. Meie huvi on teha koostööd võimalikult paljude rahvastega – ülemaailmselt –, et kiirendada seda tööd rahumeelsema küberruumi nimel.

See on üks õppetund. Teine õppetund on see, et me näeme Ukraina puhul, kui oluline on teha tihedat koostööd tööstuse ja avaliku sektoriga.

Millised on teie suhted eelmise direktori Brigiga? Kindral Jaak Tarien?

Oleme pidevas dialoogis. Oleme tuttavad juba päris kaua ja ma tunnen Jaaku vastu sügavat lugupidamist.

Ta võtab vastu väga olulisi väljakutseid. Märkasin, et ta juhib Euroopa Kaitsefondi projekti, mis on Euroopas väga oluline.

Colin Demarest on C4ISRNETi reporter, kus ta käsitleb sõjalisi võrke, küber- ja IT-d. Colin käsitles varem Lõuna-Carolina päevalehes energeetikaministeeriumi ja selle riiklikku tuumajulgeoleku administratsiooni – nimelt külma sõja aegset puhastamist ja tuumarelvade arendamist. Colin on ka auhinnatud fotograaf.

Ajatempel:

Veel alates Kaitseuudiste intervjuud