Uus-Zem vajab Vaikse ookeani kliimaga ümberasujate jaoks kiiret immigratsioonireformi – teadlane

"Praegu puuduvad ametlikud immigratsiooniteed, kus tuvalulased ja i-Kiribati (Kiribati inimesed) saaksid kliimaga seotud põhjustel siia rännata," ütleb psühholoogiauurija dr Olivia Yates.

„Selle asemel peavad inimesed, kes otsustavad rännata, navigeerida läbi meie olemasoleva ja täiesti ebapiisava immigratsioonisüsteemi. Selle tulemusena langevad kogukonna liikmed ilma kehtiva viisata eludesse. See ei ole kliimaõiglus."

Yates on sel kuul avaldatud uurimisaruande ja poliitikaülevaate "Kliima liikuvuse ettevalmistamine Tuvalust ja Kiribatist Aotearoani" juhtiv autor.

Ta ütleb, et Uus-Meremaa peab looma uue kliimaspetsiifilise liikuvuse viisatee ja soovib näha hariduskampaaniat, et valmistada kiivid ette Vaikse ookeani kliimaga migrantide jaoks.

Doktoritööks Aucklandi ülikoolis töötas Yates Aucklandi Tāmaki Makaurau Tuvalu ja Kiribati kogukondadega, hinnates suhtumist kliimamuutustesse ja vaadates Aotearoa Uus-Meremaa kohustusi kui tõenäoliselt tulevaste kliimarändajate võõrustaja.

Aotearoa Uus-Meremaa mängib võtmerolli kolida soovijate õiglasel toetamisel, ütleb Yates. Tema raport soovitab muuta kliimarändajate teekond lihtsamaks, reformides olemasolevaid viisavõimalusi ja luues uue kliimaga seotud liikuvusele vastava viisaviisi.

Ta soovib näha ka toetust kogukondadele uute juurte juurutamiseks, toetades kogukonna juhitud algatusi ümberasustamise hõlbustamiseks, samuti toetust identiteedi ja kultuuripärandi säilitamiseks ning kogukonna kaasamise edendamiseks.

Aruandes rõhutatakse ka vajadust valmistada Uus-Meremaa elanikke ette Vaikse ookeani piirkonna kliimamuutusteks, kasutades kommunikatsioonistrateegiat, et "narratiivi ümber kirjutada".

Kultuurilise identiteedi kaitsmine on Tuvalu ja Kiribati jaoks võtmeküsimused. Need riigid on meretaseme tõusu tõttu kliimaga seotud kaotuste ja kahjustuste ohus. Mõlemad riigid on madalad atollid, mille keskmine kõrgus merepinnast ei ületa kahte meetrit, mis tähendab, et kliimaohtude vältimiseks on riigipiiride sees ümberpaigutamiseks vähe võimalusi.

Enamik saarte inimesi soovib oma kodumaale jääda, kuigi mõned soovivad rännata, ütleb Yates.

2015. aastal küüditati Uus-Meremaalt I-Kiribati mehe Ioane Teitiota, kes taotles asüüli, väites, et kliimamuutustest tingitud keskkonnaseisundi halvenemine muutis tema ja ta pere jaoks kodumaale naasmise ohtlikuks.

Ühes märgilises inimõiguste juhtumis asus ÜRO inimõiguste komitee Uus-Meremaa valitsuse poolele, kuid ütles, et riigid ei tohiks varjupaigataotlejaid välja saata, kui kliimamuutuste tagajärjed nende kodumaal rikuvad nende õigust väärikale elule.

"Vaikse ookeani piirkonna naabritena peaks Uus-Meremaa valitsus tagama, et inimesed saaksid valida, kas jääda oma kodumaale või rännata mujale – ja väärikalt, headele töökohtadele, õiglase palga ja sotsiaalse kaitsega – mitte pagulastena," ütleb Yates.