Kitsas AI vs üldine AI vs super AI

Kitsas AI vs üldine AI vs super AI

Allikasõlm: 2528569

Kitsas AI vs üldine AI vs super AI

Tehisintellekt (AI) on termin, mida kasutatakse masinate kirjeldamiseks, mis suudavad täita ülesandeid, mis tavaliselt nõuavad inimese intelligentsust, nagu visuaalne taju, kõnetuvastus, otsuste tegemine ja keele tõlkimine. AI jaguneb kolme põhitüüpi: kitsas AI, üldine AI ja super AI. Igal AI tüübil on oma ainulaadsed omadused, võimalused ja piirangud. Selles artiklis selgitame nende kolme tüüpi tehisintellekti erinevusi.

Kitsas AI  

Kitsas AI, tuntud ka kui nõrk AI, viitab tehisintellektile, mis on loodud konkreetse ülesande või piiratud hulga ülesannete täitmiseks. See on kõige levinum AI tüüp ja seda kasutatakse laialdaselt erinevates rakendustes, nagu näotuvastus, kõnetuvastus, pildituvastus, loomuliku keele töötlemine ja soovitussüsteemid.

Kitsas #on töötab masinõppe algoritmide abil, mis on koolitatud suure hulga andmete põhjal, et tuvastada mustreid ja teha ennustusi. Need algoritmid on loodud konkreetsete ülesannete täitmiseks, näiteks piltidel olevate objektide tuvastamiseks või keelte tõlkimiseks. Kitsas tehisintellekt ei ole võimeline üldistama rohkem kui ülesandeid, mille jaoks see on programmeeritud, mis tähendab, et see ei saa täita ülesandeid, milleks teda pole spetsiaalselt koolitatud.

Narrow AI üks peamisi eeliseid on selle võime täita ülesandeid kiiremini ja täpsemalt kui inimestel. Näiteks suudavad näotuvastussüsteemid sekunditega skannida tuhandeid nägusid ja isikuid täpselt tuvastada. Samamoodi saavad kõnetuvastussüsteemid kõneldud sõnu suure täpsusega transkribeerida, muutes inimestel arvutitega suhtlemise lihtsamaks.

Kitsal AI-l on siiski mõned piirangud. See ei suuda arutleda ega mõista ülesannete konteksti, mida ta täidab. Näiteks keeletõlkesüsteem suudab sõnu ja väljendeid täpselt tõlkida, kuid ei saa aru sõnade taga olevast tähendusest ega kultuurilistest nüanssidest, mis võivad tõlget mõjutada. Samamoodi suudavad pildituvastussüsteemid tuvastada piltidel olevaid objekte, kuid nad ei suuda mõista piltide konteksti ega piltidel olevate inimeste poolt edastatud emotsioone.

Üldine AI  

 Üldine AI, tuntud ka kui tugev AI, viitab tehisintellektile, mis on loodud täitma kõiki intellektuaalseid ülesandeid, mida inimene suudab teha. See on AI teoreetiline vorm, mida pole veel võimalik saavutada. Üldine tehisintellekt suudaks mõelda, õppida ja mõista keerulisi mõisteid, nagu inimesed.

Üldise AI eesmärk on luua masin, mis suudaks mõelda ja õppida samamoodi nagu inimesed. See oleks võimeline mõistma keelt, lahendama probleeme, tegema otsuseid ja isegi väljendama emotsioone. Üldine tehisintellekt oleks võimeline täitma kõiki intellektuaalseid ülesandeid, mida inimene suudab teha, sealhulgas ülesandeid, milleks teda pole spetsiaalselt koolitatud.

Üldise AI üks peamisi eeliseid on see, et see suudab täita kõiki ülesandeid, mida inimene suudab teha, sealhulgas ülesandeid, mis nõuavad loovust, empaatiat ja intuitsiooni. See avaks uusi võimalusi tehisintellekti rakendustele sellistes valdkondades nagu tervishoid, haridus ja kunst.

Üldine AI tekitab siiski ka mõningaid muresid. Üldise tehisintellekti väljatöötamisel võib olla olulisi eetilisi tagajärgi, kuna see võib potentsiaalselt ületada inimeste intelligentsuse ja muutuda ohuks inimkonnale. See võib kaasa tuua ka laialdase tööpuuduse, kuna masinad suudaksid täita ülesandeid, mida varem tegid inimesed. Siin on mõned näited üldisest AI-st:

1.    AlphaGo: Google'i DeepMindi välja töötatud arvutiprogramm, mis suudab mängida lauamängu Go professionaalsel tasemel.

2.    Siri: Apple'i välja töötatud tehisintellektil töötav isiklik assistent, mis suudab vastata küsimustele, anda soovitusi ja täita selliseid toiminguid nagu meeldetuletuste seadmine ja sõnumite saatmine.

3.    ChatGPT: AI-tehnoloogial töötav loomuliku keele töötlemise tööriist, mis võimaldab vestlusrobotiga pidada inimlikke vestlusi ja palju muud. Keelemudel võib vastata küsimustele ja aidata teil täita selliseid ülesandeid nagu meilide, esseede ja koodi koostamine.

Super AI

Super AI viitab tehisintellektile, mis on võimeline ületama inimeste intelligentsust kõigis valdkondades. See on AI hüpoteetiline vorm, mida pole veel võimalik saavutada. Super AI oleks võimeline lahendama keerulisi probleeme, mis on väljaspool inimvõimet, ning suudaks õppida ja kohaneda kiirusega, mis ületab tunduvalt inimese intelligentsuse.

Super AI arendamine on AI-uuringute lõppeesmärk. Sellel oleks võime täita kõiki ülesandeid, mida inimene suudab teha, ja palju muud. See võib potentsiaalselt lahendada mõned maailma kõige pakilisemad probleemid, nagu kliimamuutused, haigused ja vaesus.

Võimalikud näited filmidest: Skynet (Terminaator), Viki (iRobot), Jarvis (Ironman).

Üldise AI ja Super AI väljakutsed ja eetilised tagajärjed

Üldise AI ja Super AI väljakutsed ja eetilised tagajärjed

Üldise AI ja Super AI arendamine esitab ühiskonnale olulisi väljakutseid ja eetilisi tagajärgi. Mõnda neist väljakutsetest ja tagajärgedest käsitletakse allpool:

  1. Juhtimine ja ohutus: Üldised AI ja Super AI võivad muutuda inimestest intelligentsemaks ning nende tegevust võib olla raske ennustada või kontrollida. Oluline on tagada, et need masinad oleksid ohutud ega kujutaks endast ohtu inimestele. On oht, et need masinad võivad rikki minna või neid võidakse häkkida, mis toob kaasa katastroofilised tagajärjed.
  2. Eelarvamus ja diskrimineerimine: AI-süsteemid on täpselt nii head, kui palju on neid õpetatud andmeid. Kui andmed on kallutatud, on ka AI-süsteem kallutatud. See võib viia teatud inimrühmade, näiteks naiste või vähemuste diskrimineerimiseni. Tuleb tagada, et tehisintellekti süsteeme koolitatakse erapooletute ja mitmekesiste andmete põhjal.
  3. Tööpuudus: Üldine AI ja Super AI võivad asendada inimesi paljudel töökohtadel, mis toob kaasa laialdase tööpuuduse. Oluline on tagada uute töövõimaluste loomine, et korvata nende masinate põhjustatud töökohtade kadu.
  4. Eetiliste otsuste tegemine: AI-süsteemid ei ole võimelised tegema eetilisi otsuseid. On vaja tagada, et need masinad oleksid programmeeritud tegema eetilisi otsuseid ja et nad vastutaksid oma tegude eest.
  5. Privaatsus: AI-süsteemid vajavad tõhusaks toimimiseks tohutul hulgal andmeid. Need andmed võivad sisaldada isikuandmeid, nagu terviseandmed ja finantsandmed. On vaja tagada nende andmete kaitsmine ja üksikisikute privaatsuse austamine.
  6. Omapära: Mõned eksperdid on väljendanud muret, et üldine AI või Super AI võib muutuda nii intelligentseks, et ületab inimese intelligentsuse, mis toob kaasa singulaarsuse sündmuse. Selle tulemuseks võivad olla masinad, mis võtavad maailma üle ja loovad düstoopilise tuleviku.

Kitsas AI, üldine AI ja Super AI on kolm erinevat tüüpi tehisintellekti, millel on ainulaadsed omadused, võimalused ja piirangud. Kuigi kitsas AI on juba kasutusel erinevates rakendustes, on üldine AI ja Super AI endiselt teoreetilised ning kujutavad endast olulisi väljakutseid ja eetilisi tagajärgi. Oluline on tagada, et tehisintellektisüsteeme arendataks eetiliselt ja et need oleksid kujundatud nii, et need oleksid ühiskonnale tervikuna kasulikud

Ahmed Banafa, Raamatute autor:

Turvaline ja nutikas asjade internet (IoT), kasutades plokiahelat ja AI-d

Plokiahela tehnoloogia ja rakendused

Quantumtehnoloogia

 

viited

1.    Quantum Computing and Other Transformative Technologies, raamat, autor Ahmed Banafa https://www.amazon.com/Transformative-Technologies-Publishers-Information-Technology/dp/8770226849/ref=sr_1_1?

2. https://www.bbvaopenmind.com/en/technology/artificial-intelligence/intellectual-abilities-of-artificial-intelligence/

3.    #chatgpt

4. Terminaatori film

5. Iron Man Movie

6. iRoboti film

7. https://www.zdnet.com/article/what-is-chatgpt-and-why-does-it-matter-heres-everything-you-need-to-know/

Samuti loe:

AI skaleerimine teenusena nõuab uut serveririistvara

10 mõjukat tehnoloogiat aastal 2023 ja pärast seda

Tõhus kirjutamine ja vestlusGPT. SEMI test

Jaga seda postitust:

Ajatempel:

Veel alates Semiwiki