Rohkem kui pooled ameeriklastest arvavad, et tehisintellekt kujutab inimkonnale ohtu

Rohkem kui pooled ameeriklastest arvavad, et tehisintellekt kujutab inimkonnale ohtu

Allikasõlm: 2662061

AI on tänapäeval kõneaineks. Kuid vaatamata tehnoloogia muljetavaldavatele saavutustele – või võib-olla just nende tõttu – pole kõik need jutud positiivsed. Oli New York Timesile tehnikakolumnist tükk tema rahutust tekitavast suhtlusest ChatGPT-ga veebruaris; an avaliku kirja kutsudes üles kehtestama märtsis tehisintellektiuuringutele moratooriumi; "AI ristiisa" Geoffrey Hintoni oma dramaatiline tagasiastumine Google'ist ja hoiatus AI ohtude eest; ja just sel nädalal OpenAI tegevjuhi Sam Altmani tunnistus kongressi ees, milles ta ütles tema "halvim hirm on see, et me tekitame maailmale märkimisväärset kahju" ja julgustas tehnoloogiat puudutavat seadusandlust (kuigi ta väitis ka, et generatiivset tehisintellekti tuleks käsitleda erinevalt, mis oleks tema ettevõttele mugav).

Näib, et need hoiatused (koos kogu muu sellel teemal ringleva meediaga) on valjult ja selgelt Ameerika avalikkuse ette jõudnud ning inimesed ei tea päris täpselt, mida arvata – aga paljud lähevad närvi. Küsitlus, mille viis läbi eelmisel nädalal Reuters selgus et enam kui pooled ameeriklastest usuvad, et tehisintellekt kujutab ohtu inimkonna tulevikule.

Küsitlus viidi läbi veebis ajavahemikus 9. maist 15. maini, selles osales 4,415 täiskasvanut ja tulemused avaldati eile. Rohkem kui kaks kolmandikku vastajatest väljendas muret tehisintellekti võimalike negatiivsete mõjude pärast, samas kui 61 protsenti usub, et see võib ohustada tsivilisatsiooni.

"See näitab, et nii suur hulk ameeriklasi on mures AI negatiivsete mõjude pärast," ütles Landon Klein, varem mainitud avaliku kirja taga oleva organisatsiooni Future of Life Institute USA poliitikadirektor. "Me näeme praegust hetke sarnaselt tuumaajastu algusega ja meil on kasu sellest, et avalikkus tajub, et see on kooskõlas vajadusega tegutseda."

Küsitluse ja paljude AI-teemaliste pealkirjade üks hägune aspekt, mida me igapäevaselt näeme, on see, kuidas tehnoloogiat määratletakse. Mida me silmas peame, kui ütleme "AI"? Mõiste hõlmab kõike alates soovitusalgoritmidest, mis esitavad sisu YouTube'is ja Netflixis, kuni suurte keelemudeliteni, nagu ChatGPT, kuni mudeliteni, mis võivad kujundada uskumatult keerukaid. valgu arhitektuurid, paljudes iPhone'ides sisseehitatud Siri assistendile.

IBMi määratlus on lihtne: "valdkond, mis ühendab arvutiteaduse ja tugevad andmekogumid, et võimaldada probleemide lahendamist." Google samal ajal määratleb see on "tehnoloogiate kogum, mis võimaldab arvutitel täita mitmesuguseid täiustatud funktsioone, sealhulgas suutlikkust näha, mõista ja tõlkida kõne- ja kirjakeelt, analüüsida andmeid, anda soovitusi ja palju muud."

Võib juhtuda, et inimeste hirm ja umbusk tehisintellekti suhtes tuleneb osaliselt sellest, et seda ei mõisteta ja keskendutakse rohkem rahutust tekitavatele kui positiivsetele näidetele. AI, mis suudab kompleksselt kujundada valgud võib aidata teadlastel avastada tugevamaid vaktsiine ja muid ravimeid ning saaks seda teha tohutult kiirendatud ajateljel.

Tegelikult on biotehnoloogia ja meditsiin kaks valdkonda, kus tehisintellektil on tohutult paljutõotust, olgu see siis modelleerimine miljoneid valke, tuleb välja kunstlikud ensüümid, toide aju implantaadid mis aitavad puuetega inimestel suhelda või aitab diagnoosida haigusseisundid nagu Alzheimeri tõbi.

Stanfordi arvutiteaduse professor Sebastian Thrun, kes asutas Google X, juhtis tähelepanu sellele, et avalikkus ei teadvusta piisavalt AI positiivset mõju. "Mure on väga õigustatud, kuid ma arvan, et dialoogist jääb üldiselt puudu, miks me seda üldse teeme?" ta ütles. "AI tõstab inimeste elukvaliteeti ning aitab inimestel olla pädevamad ja tõhusamad."

Kui 61 protsenti küsitlusele vastanutest ütles, et tehisintellekt võib olla inimkonnale oht, siis vaid 22 protsenti ütles, et see ei ole risk; ülejäänud 17 protsenti polnud selles kindlad.

Siiski on (omamoodi?) hea uudis see, et tehisintellekt ei ole suurim asi, mille pärast ameeriklased und kaotavad. Praegu on kõige suurem murekoht, mis pole üllatav, majandus (82 protsenti vastanutest kardab ähvardavat majanduslangust), teisel kohal on kuritegevus (77 protsenti vastas, et toetab politsei rahastamise suurendamist kuritegevuse vastu võitlemiseks).

Kui tuleks AI-lahendus, mis võiks näiteks osutada majandusstrateegiatele, millele inimesed pole veel mõelnud, kas see muudaks inimesed selle suhtes vähem ettevaatlikuks?

Arvestades kõike muud, mida tehnika teha saab, ei tundu see nii kaugeleulatuv.

Image Credit: Google DeepMind / Unsplash

Ajatempel:

Veel alates Singulaarsuse keskus