Linnutee prints – The Vampire Star arvustus – kunstiliselt jutustatud, rõhuvalt sünge lugu

Allikasõlm: 1515647

Linnutee prints – Vampiiritäht ei ole meeldiv kogemus. Teema on raske: oodake lugu väärkohtlemisest, manipuleerimisest, traumadest, enesevigastustest ja muust ning oodake, et see hüppab sellesse lugu otse ette. Nendele asjadele ei viidata ega räägita läbi metafoori loori; need pole teemad. Need on kogu lugu, kogu mäng. Seda arvestades eeldage, et see ülevaade räägib ka nendest asjadest üksikasjalikult, seega olge enne lugemise jätkamist teadlik.

Loomulikult antakse sama hoiatus enne mängima asumist, kuid paljuski läheb see sisuhoiatusest kaugemale. Minu kohene vastus Linnutee Printsile pärast selle ühe sünge istumisega lõpetamist oli küsimus, miks see mäng eksisteerib – miks peaks keegi seda isegi mängima. Isegi peale ebameeldivuse on Linnutee printsi kujutamine agressiivselt sõnasõnaline. Esimeses isikus mängituna kogete kogu seda mängu otse, jättes alles midagi, mida võiksite vähemalt heldelt kirjeldada kui kolmetunnist traumasimulaatorit.

Miks seda teha ja miks seda mängida? Lihtne vastus on moraalne: videomängud peaksid käsitlema keerulisi teemasid, nagu väärkohtlemine või trauma, ning nende esitamine meedias on omaette moraalne hüve. See arusaam on populaarne, kuid see on ainult poolik ja kohmakas. Vale kujutis võib teha rohkem kahju kui kasu. Veelgi enam, isegi õige tüüp on piiratud – kujutamine esituse pärast võib piirata mängu kulleri rolliga, edastades teile normatiivse, didaktilise tähendamissõna kaudu sõnumi. Mis oleks sel juhul Linnutee printsi sõnum? Mitte midagi, mida ükski mõistlik inimene juba ei tea.

Loe edasi

Ajatempel:

Veel alates Eurogamer