Kliima rahastamine COP28 konverentsil: suundumused, väljakutsed ja võimalused – süsiniku krediidikapital

Kliima rahastamine COP28 konverentsil: suundumused, väljakutsed ja võimalused – süsiniku krediidikapital

Ajatempel: 27. november 2023 kell 10:23
Allikasõlm: 2983085

Sissejuhatus

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni osaliste 28. kliimamuutuste konverentsi (COP28) tähtsust ülemaailmses kliimameetmete dialoogis ei saa ülehinnata. Dubais toimuv kliimaliidrite, eestkõnelejate ja kodanikuühiskonna esindajate kohtumine tähistab pöördelist hetke meie teekonnal jätkusuutlikuma tuleviku poole, kus aruteludes on kesksel kohal kliimarahanduse teemad.

Kliimarahastamine hõlmab oma olemuselt finantsvooge ja investeeringuid, mille eesmärk on toetada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise tegevusi.

Sel aastal toimub COP28 jõupingutuste taustal finantsasutuste ümberkujundamiseks ja uute vahendite kaasamiseks. Selle nimel on astutud olulisi samme, sealhulgas:

  • Uuendused mitmepoolsetele arengupankadele.
  • Uue ülemaailmse rahastamispakti Pariisi tippkohtumisel peetud võlgade restruktureerimise arutelud.
  • Araabia Ühendemiraatide teade 4.5 miljardi dollari suuruse fondi loomisest puhta energia jaoks Aafrikas.

Kuid vaatamata nendele jõupingutustele on karm reaalsus, et globaalne kliima rahastamine on endiselt murettekitavalt ebapiisav, et hoida globaalset temperatuuritõusu 1.5 kraadi Celsiuse järgi üle industriaalajastu eelse taseme.

Lahknevus rõhutab tungivat vajadust erasektori investeeringute suurendamise järele, eriti globaalses lõunas, ja kohanemisprojektide järele. Vajadus, mis muutub kliima rahastamise minevikku ja praegust olukorda arvestades veelgi ilmsemaks.

Kliima rahanduse hetkeseis

COP28 lähenedes, kliima rahastamise olukord paljastab kiiresti areneva maastiku. Aastatel 2021/2022 kasvasid keskmised aastased kliima rahastamise vood 2019/2020 tasemega võrreldes peaaegu kahekordseks ja ulatusid peaaegu 1.3 triljoni USA dollarini. See märkimisväärne kasv tulenes peamiselt leevendusrahastamise suurenemisest, eriti taastuvenergia- ja transpordisektoris, mis moodustas kasvust 439 miljardit USA dollarit. Eelkõige on oluliselt kaasa aidanud ka metoodilised täiustused ja uued andmeallikad, mis on parandanud kliimamuutuste rahastamise voogude jälgimist ja mõistmist.

Kliima rahastamise globaalsed suundumused

Kliimaabi rahastamise jaotus on jätkuvalt ebaühtlane nii geograafiliselt kui ka sektorite lõikes. Arenenud majandused mobiliseerivad jätkuvalt suurema osa kliimamuutustega seotud rahastamisest ning Hiina, USA, Euroopa, Brasiilia, Jaapan ja India saavad 90% suurenenud vahenditest. See koondumine toob esile märkimisväärsed puudujäägid kliimamuutustega seotud rahastamises teistes suure heitkogusega ja kliimatundlikes riikides. Lisaks, kuigi energia- ja transpordisektorid tõmbavad ligi suurema osa leevendusvahenditest, saavad sellised tööstusharud nagu põllumajandus ja uued tehnoloogiad, nagu akuhoidla ja vesinik, endiselt ebaproportsionaalselt vähem rahalisi vahendeid.

Kohanemise rahastamine, kuigi saavutab kõigi aegade kõrgeima taseme, jääb prognoositud vajadustest kaugele alla, eriti arengumaade jaoks. Pealegi juhivad seda rahastamist valdavalt avaliku sektori osalejad, erasektori panused jäävad killustatuks.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi kliimamuutuste rahastamine on märkimisväärselt kasvanud, on endiselt probleeme õiglase jaotamise, sektori katvuse ja investeeringute ulatuse osas. Need küsimused rõhutavad vajadust koordineerituma ja strateegilisema lähenemisviisi järele kliimamuutuste rahastamisele, mis on COP28 arutelude ja tegevuste kriitiline teema.

Kliima finantseerimise väljakutsed

Vaatamata märkimisväärsetele edusammudele kliimamuutuste rahastamisel, on endiselt probleeme, eelkõige õiglase jaotamise ja kasvavate vajaduste rahuldamise osas. See on lihtne tõde, et praegune investeering 1% ülemaailmsest SKTst ei ole lihtsalt kaugeltki piisav, et toetada tohutuid algatusi, mis on vajalikud nende kliimaalgatuste toetamiseks, mis on vajalikud selleks, et hoida meid vastuvõetavates näitajates. Tulevikku vaadates kasvab vajadus kliimamuutuste rahastamise järele järsult – 2030. aastaks eeldatakse, et iga-aastased vajadused kasvavad pidevalt, ulatudes aastatel 10–2031 igal aastal üle 2050 triljoni dollarini. See näitab, et kliimamuutuste halvimate mõjude tõhusaks leevendamiseks peab kliimamuutuste rahastamine suurenema vähemalt viis korda aastas.

Nende investeerimisvajaduste täitmisega viivitamine ei suurenda mitte ainult globaalse temperatuuritõusu leevendamise, vaid ka selle mõjude ohjamisega seotud kulusid. Tavapärase äritegevuse jätkamise majanduslik koormus hõlmab järgmist:

  • Suurenenud ilmastikuga seotud kahjustused
  • Suurenenud tootmiskulud
  • Olulised tervisekulud.

Kliimamuutuste rahastamise geograafiline koondumine suurendab väljakutset, kuna arenenud majandused, eelkõige Ida-Aasia, Vaikse ookeani piirkond, USA, Kanada ja Lääne-Euroopa, mobiliseerivad suurema osa nendest vahenditest. Seevastu vähem arenenud riigid, mis on kliimamuutuste suhtes eriti haavatavad, saavad oluliselt väiksema osa ülemaailmsest kliimamuutuse rahastamisest, mis suurendab olemasolevaid erinevusi. Erasektori panus, kuigi kasvab, on endiselt ebapiisav, eriti arenevatel turgudel ja areneva majandusega riikides.

Need investeeringud on üliolulised tagamaks, et neil, kes on kliimamuutuse mõjude suhtes kõige haavatavamad, kuid kes on selle põhjuste eest kõige vähem vastutavad, omaksid ressursse, mis on vajalikud kriisist tulenevate väljakutsete leevendamiseks, nendega kohanemiseks ja lõpuks nende ületamiseks.

Nende väljakutsetega tegelemine nõuab kooskõlastatud jõupingutusi rahastamise suurendamiseks, õiglase jaotuse parandamiseks ja ülemaailmse koostöö edendamiseks, tagades, et kõik piirkonnad suudavad tõhusalt võidelda kliimamuutustega ja nendega kohaneda.

Võimalused ja uuendused

COP28 kliimarahastamine on dünaamiline areen, mida iseloomustavad nii väljakutsed kui ka läbimurded. Uuenduslikud turupõhised lahendused nagu kaubeldavad süsinikukrediidid* ja võla-looduse vastu vahetustehingud on kogumas jõudu. Üldtunnustatud kliima rahastamise parameetrite puudumine toob aga kaasa lahknevusi teatatud investeeringutes. Eksperdid pooldavad suuremat omakapitali rahastamist kommertsinvestoritelt ja rõhutavad vajadust vaestes riikides institutsioonilise suutlikkuse järele nende investeeringute haldamiseks.

Vastutus rahastamislubaduste täitmisel on endiselt kriitiline väljakutse, kuna jõukamad riigid ei täida sageli oma kohustusi. COP28 arutelud keskenduvad tõenäoliselt riskijagamisstrateegiatele, avaliku ja eraraha ühendamisele ning arengumaadele kohalike projektide omandamiseks antavate toetuste suurendamisele. Päevakorras on ka mitmepoolsed pangareformid, et meelitada haavatavatele kogukondadele rohkem erarahastust. 2023. aastal rakendunud Euroopa Liidu säästva rahanduse avalikustamise määrus on samm investorturgude rohepesuga tegelemise suunas.

Üldiselt pakub COP28 võimalust kliima rahastamist ümber kujundada, rõhutades läbipaistvust, võrdsust ja innovatsiooni, et vastata soojeneva maailma kiireloomulistele vajadustele.

Valitsuste ja erasektori roll

COP28-l on kesksel kohal valitsuste ja erasektori rollide muutumine kliimamuutuste rahastamisel ning see peegeldab nihet traditsioonilistelt paradigmatelt, mis tõstavad esile vabatahtliku sissemakse üha suuremat rõhku, eemaldudes samas arenenud riikide ajaloolise finantskohustuse varasemast mudelist. arenevad. See ümbermääratlemine tähistab märkimisväärset kõrvalekaldumist pikaajalistest mitmepoolsetest raamistikest, tuues esile omakapitaliprobleemid ülemaailmses kliima rahastamises..

COP28 arutelud keskenduvad vajadusele tugevdada usaldust ja hoogu rahvusvahelistes kliimaprotsessides. COP28 globaalne ülevaade (GST) rõhutab seda, paljastades märkimisväärse puudujäägi praegustes jõupingutustes globaalse soojenemise piiramiseks. Tippkohtumine peab olema fookuspunkt uute rahastamiskokkulepete läbirääkimistel, eelkõige uue kahjude ja kahjude fondi loomise ja kasutuselevõtu üle. See fond kujutab endast kliimamuutuse rahastamise kriitilist pöördepunkti, kus arenenud riigid toetavad vabatahtlikke sissemakseid, hoolimata arengumaade survest tunnistada ajaloolist rahalist vastutust.

Kahjude ja kahjude fondi rahastamisallikate vaieldav iseloom rõhutab laiemaid arutelusid kliimakokkulepetest tulenevate tulevaste rahaliste kohustuste üle. Vaatamata sellele, et arenguriigid nõuavad ajaloolise vastutuse tunnistamist, kalduvad lõplikud lepingud vabatahtlikule toetusele, mis viitab arenenud ja arengumaade panuse eristamise võimalikule nõrgenemisele. See tulemus tekitab muret fondi piisavuse ja toimimise pärast.

Nendel läbirääkimistel ja COP28 kohtumisel tehtud otsustel on suur mõju rahvusvahelise kliimamuutuste rahastamise tulevasele trajektoorile, määrates tooni sellele, kuidas nii valitsuse poliitika kui ka erasektori investeeringud kujundavad meie ühist reageerimist kliimakriisile.

Järeldus

Kokkuvõtteks võib öelda, et COP28 on kliimamuutuse rahastamise arengus veelahe. Konverents ei ole pelgalt arutelufoorum, vaid ka tegevustiigel, kus kliimamuutuste kiireloomulisus kohtub ülemaailmse rahanduse keerukusega.

Kuna maailm maadleb õiglase jaotamise, investeeringute suurendamise ja koostöö edendamise väljakutsetega, on valitsuste ja erasektori rollid muutumas. Selle muudatuse omaksvõtt eeldab pühendumist innovatsioonile, läbipaistvusele ja võrdsusele. COP28 raames tehtud otsused ja strateegiad on kriitilise tähtsusega jätkusuutliku ja vastupidava maailma kujundamisel, kus rahandus ei ole pelgalt majanduskasvu vahend, vaid lootuse majakas eksistentsiaalse ohuga planeedile. Tulevikku vaadates peab COP28 vaim ajendama meid looma finantsraamistikku, mis pole mitte ainult tugev ja dünaamiline, vaid ka kaasav ja reageerib kliimamuutuste suhtes kõige haavatavamate inimeste vajadustele..

(*) – Põhjaliku ülevaate saamiseks heitkoguste arengu, kliimamõjude ja probleemi süvendava inimtegevuse kohta ning selle kohta, kuidas süsinikdioksiidi ühikud võivad olla lahenduse osa, vaadake meie viimast aruannet siin. 

Pildikrediit
Foto: Markus Spiske on Unsplash

Ajatempel:

Veel alates Süsinikkrediidi kapital