Apple kavatseb avada App Store'i, kuna karmid ELi seadused on ees

Apple kavatseb avada App Store'i, kuna karmid ELi seadused on ees

Allikasõlm: 1774767

Apple loob alust uute karmide EL-i reeglite järgimiseks, mis võimaldavad iPhone'i kasutajatel valida rakendusi väljaspool oma App Store'i, kuna arendajad püüavad vältida USA tehnoloogiahiiu kehtestatud kuni 30-protsendilist tasu.

See samm on vastuseks EL-ile Digiturgude seadus, mis võeti vastu eelmisel kuul ja on osa enam kui kahe aastakümne suurimast maailma suurimaid tehnoloogiaettevõtteid reguleerivatest seadustest.

DMA, mida jõustatakse alles 2024. aasta märtsis, kujutab endast suurimat ohtu Apple'i kontrollile oma suletud operatsioonisüsteemi üle viimase 15 aasta jooksul.

ELi ametnikud usuvad õun saavad uued eeskirjad ebaproportsionaalselt tugeva löögi. "Nad on olukorras, kus neil ei ole lihtne põgeneda," ütles reeglite koostamisega otseselt seotud isik, lisades, et see võib igal aastal kaotada miljardeid dollareid tulu.

Apple on aastaid võidelnud selle nimel, et kõik rakenduste allalaadimised ja maksed App Store'is jääksid, väites, et selle "kureerimisprotsess" oli kasutajate ohutuse seisukohalt kriitilise tähtsusega. See on silmitsi seisnud pidev kriitika ja rakenduste arendajate juriidilised väljakutsed, sealhulgas Fortnite tegija Epic Games ja muusikateenus Spotify.

USA tehnoloogiahiiglane on loonud meeskonnad, mis on pühendunud Brüsseli uute õigusaktide järgimisele, kuid asjaga kursis olevate inimeste sõnul töötab ta välja üksikasjad, tõlgendades kõikehõlmavate seaduste tähendust. Esimesena teatas sammust Bloomberg. Apple keeldus kommentaaridest.

"See on suur ja innovatsiooni jaoks väga vajalik," ütles Nicolas Rieul, reklaamiühingu IAB Europe esimees, kes usub, et Apple kuritarvitab oma võimu.

Euroopa, 450 miljoni nutitelefoni kasutajaga turg, on Apple'i turg Ameerika järel suuruselt teine, väärtusega 95 miljardit dollarit. EL on hoiatanud, et DMA seaduste korduvad rikkumised võivad kaasa tuua kuni 20 protsendi suuruse trahvi ülemaailmsest tulust. Apple'i puhul oleks see 80 miljardit dollarit.

Nicholas Rodelli CFRA Researchist ütles, et Apple'i globaalne tegevuskasum võib DMA-lt saada tohutult 15%, viidates sellele, et EL suhtub tõsiselt konkurentsi suurendamiseks mõeldud reeglite jõustamisesse.

Eeldatakse, et Apple otsib viise, kuidas muudatusi piirata.

ELi eeskirjad näevad ette, et „väravavahid” – suured veebiplatvormid – „lubavad ja tehniliselt võimaldavad kolmandate osapoolte tarkvararakenduste või tarkvararakenduste poodide installimist ja tõhusat kasutamist”.

"Või" võib anda Apple'ile vingerdamise ruumi nn külglaadimise pakkumiseks - kus kasutajad installivad tarkvara brauseri kaudu -, kuid mitte konkureerivaid rakenduste poode.

Teine osa DMA-st, mis mõjutab Apple'i äritegevust, on nõue lubada arendajatel installida kolmandate osapoolte maksesüsteeme, selle asemel, et olla sunnitud kasutama Apple'i omasid.

Üks suurimaid küsimusi on see, kas Apple võtab väljaspool App Store'i installitud rakenduste eest tavapärast 15-30% tasu.

Rodelli sõnul kasutab Apple tõenäoliselt "minimalistliku lähenemisviisi", järgides ainult seal, kus peab, kuid kasutades turvalünki, et iPhone oleks võimalikult lukustatud.

Apple on varem andnud mõista, et võitleb tema arvates õigustatud intellektuaalomandi maksete eest.

Eelmise aasta Epic Gamesi prooviversioonis ütles Apple'i tegevjuht Tim Cook, et 15–30-protsendiline rakendusesisese ostu (IAP) tasu ei ole pelgalt maksete töötlemise tasu, vaid laiem vahendustasu Apple'i valmistatud tööriistade ja klienditeeninduse eest.

"Kui mitte IAP-d, peaksime arendajatele arvete esitamiseks välja pakkuma teise süsteemi, mis . . . Ma arvan, et see oleks jama," ütles Cook.

Apple'i kohtumine Hollandi konkurentsiametiga viimase aasta jooksul annab ülevaate sellest, kuidas ettevõtte regulatiivne käsiraamat võib DMA-le kehtida.

Eelmise aasta detsembris ütlesid Hollandi reguleerivad asutused Apple'ile, et kohtlemisrakenduste alternatiivsete maksesüsteemide kasutamise takistamine on "ebamõistlik". See andis tehnoloogiahiiule kaks kuud aega, et võimaldada tarbijatel maksta väljaspool App Store'i.

Apple järgis seda pärast seda, kui maksis algselt 50 miljonit eurot trahvi Madalmaade tarbija- ja turuameti tähtaja täitmata jätmise eest. Oma 30-protsendilise vahendustasu asendas see aga 27-protsendilise tasuga, jättes arendajale vaid kuni 3 protsendipunkti lisatulu, millest tuleks tasuda ka maksete töötlemise tasud.

Apple nõudis ka hüpikaknaid, mis hoiatasid kasutajat, et nad "ei tee enam Apple'iga tehinguid". Varasemad mustandid sisaldasid hoiatust, et "Apple tagab ainult App Store'i kaudu tehtud ostud", mida kriitikud pidasid katseks veenda kasutajaid Apple'i platvormilt lahkumast ja mida muudeti alles pärast Hollandi võimude survet.

Paljud tööstusharu esindajad eeldavad, et Apple, mis on varem olnud väga kohtuvaidlus, proovib DMA mõningaid aspekte kohtu kaudu vaidlustada.

EL-i reguleerivad asutused osutavad sellele kui ettevõttele, kus on mõned kõige agressiivsemad advokaadid, kes soovivad eeskirju rööpast välja lüüa või vett nõrgendada. See on toonud kaasa vastasseisu Euroopa Komisjoni ja Apple'i vahel uute reeglite rakendamise üle, ütles ELi kõrge ametnik.

"Ma ootan kohtuvaidlusi ja vaidlusi rakendamise üksikasjade üle. Võib-olla Apple ei vaidlusta seadusandlust ennast, kuid nad võiksid vaidlustada näiteks, mida tähendab mõistlike turvameetmete olemasolu,“ ütles Rodelli.

Apple nõuab iPhone'is täiendavaid kaitsemeetmeid, kuna ohustatud seade võib anda juurdepääsu kasutaja asukohale kogu päeva jooksul ning samuti väga isiklikule tervise- või finantsteabele.

Isegi kui Apple lubab kolmandate osapoolte rakenduste poode, eeldab Morgan Stanley analüütik Erik Woodring, et vaevalt keegi neid kasutaks.

Ta nimetas mis tahes võimalikku kapitaalremonti "rohkem haukuda kui hammustada", lisades, et Apple'i kliendid nautisid "App Store'i pakutavat turvalisust, tsentraliseerimist ja mugavust" ning hindas halvima stsenaariumi tuludest vaid 1 protsenti.

Teine võimalus võiks näha, et Apple järgib täielikult Brüsseli eeskirju, kuid otsustab kehtestada tasud rakendustes, mis praegu midagi ei maksa, näiteks pangarakendustes või sõiduteenustes.

Teised arvavad, et Apple võib otsustada kärpida kõiki oma tasusid 10 või 15 protsendini, kui EL-i jõustamine on karm.

Selline samm võib nurjata alternatiivsete rakenduste poodide tekkiva konkurentsi ja tuua isegi uusi tuluallikaid sellistest nagu Spotify ja Netflix – suured rakendused, kus tarbijad saavad veebis registreeruda ja maksta.

Mõlemad voogedastusrühmad loobusid Apple'is rakendusesisestest ostudest, kuna peavad tasu jõhkraks, kuid Ben Bajarin uurimisrühmast Creative Strategies ütles, et 10–15 protsenti võib olla talutavam, kui see toob kaasa suurema liikluse.

"Seda raha poleks Apple kunagi saanud," ütles Bajarin. "Võib väita, et nad võivad tegelikult teenida rohkem raha, kui nad nende kärbetega võtavad."

<!–
->

Ajatempel:

Veel alates Blockchaini konsultandid